Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äraostmatute kingitus - tubakaaktsiisi järsk tõus

Urmas Silman 11. juuni 2004, 00:00

Rahandusminister Taavi Veskimägi on nüüd selgelt välja öelnud selle, millele peaminister Juhan Parts esmakordselt mai lõpus Soomes vihjas ? valitsus kavandab sigarettide aktsiisi erakorralisi tõuse.

Hoolimata sellest, et varasemad valitsused on saavutanud kokkuleppe, et Eesti ühtlustab oma tubakaaktsiisi Euroopa Liidus nõutud aktsiisimääraga aastaks 2010, tahab Res Publica valitsus jõuda 35?50 krooni maksva sigaretipaki hinnani juba aastaks 2007 (täna maksab pakk 14-25 krooni).

Veskimägi on põhjendanud aktsiisitõusu eestimaalaste kasvanud ostujõuga ning vajadusega vähendada suitsemist. Need on esialgu ka ainsad argumendid, sest järelepärimisele rahandusministeeriumi maksuspetsialistidele saime vastuseks, et majanduslikke kalkulatsioone planeeritava aktsiisitõusu kohta veel pole ja need peaksid valmima sügiseks.

Rahandusministri aktsiisitõusu kavale eelnes mõni päev varem statistikaameti teade, et mais tõusis tarbijahinna indeks hüppeliselt ? 2,1%. Samal ajal avaldas 17 Eesti juhtivat majandusanalüütikut juuni alguses prognoosi, mille kohaselt nähakse meil aastani 2010 suhteliselt madalat palgatõusu kasvu. Seega võib rahandusministri argumenti elanike kasvanud ostjõust pidada petlikuks ? suurenenud palgad ?süüakse? ära tarbijahinna indeksi tõusu poolt.

Teine argument elanike tervise kaitsmisest on kahtlemata õilis. Paraku on aga nii, et viimase 70 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kättesaadav statistika suitsetajate arvu kohta, on see püsinud pidevalt umbes kolmandikul täiskasvanud elanikkonnast. Ei erinevad riigikorrad, sõjad, maksutõusud ega tervisekaitsekampaaniad pole suitsetajate hulka märkimisväärselt vähendanud. Nagu pole ka uute sigaretimarkide lisandumine ning reklaam suitsetajate koguhulka suurendanud. Selle taustal mõjub lootus panna sigarettide hinna järsu kergitamisega elanikke suitsetamisest loobuma naiivselt. Pigem otsivad suitsetajad odavamaid alternatiive ja suunavad tarbimise salatubakaturule.

Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid on juba viidanud, et sigarettide järsk hinnatõus viib reeglina salakaubanduse järsule kasvule. Nii on see olnud kõikides karmi aktsiisipoliitikat kehtestada üritanud riikides. Kui Eestis otsustati 1990ndate keskel tubakaaktsiisi järsult tõsta, kasvas illegaalsete sigarettide turuosa ligi 40%ni (Ida-Virumaal isegi 60%ni). Hetkel hinnatakse meie salasigarettide turuosaks kuni 25%, mis tähendab igal aastal riigile laekumata jäävat rohkem kui 300 miljonit krooni.

Praegu pole veel teada, kui palju valitsus tahab tubakaaktsiisi tõsta. Küll aga võib juba täna ennustada bumerangefekti ? suurenevad salatubaka osakaal ja suitsetajate maksukoormus ning vähenevad laekumised riigieelarvesse ja ühiskonna üldine seaduskuulekus.

Miks siis valitsus sellist sammu planeerib? Kas tõesti tahetakse teha meelehead Soome ja Rootsi valitsustele, kes on näinud Eesti madalamas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tasemes ohtu oma riikide maksulaekumisele, tööstustele ning kaubandusele? Või on aktiviseerunud illegaalsed jõud, kes soovivad teenida kasumeid salakaubanduselt? Nii või teisiti ei saa valitsuse aktsiisipoliitikat pidada ?äraostmatuks?.

Kommentaari vahendas suhtekorraldusfirma Rull & Rumm

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:32
Otsi:

Ava täpsem otsing