Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti riik pidas Rootsi survele vastu

Annika Matson 11. juuni 2004, 00:00

Rahandusminister Taavi Veskimägi on kohtunud kolmel korral TeliaSonera esindajatega ning korra käis temaga läbirääkimisi pidamas ka Rootsi rahvusvahelise majanduse ja finantsturgude minister Gunnar Lund. Lisaks oli lobivankri ette rakendatud ka Rootsi saatkond Eestis, mis korraldas TeliaSonera juhatuse esimehele Anders Igelile vastuvõtu Eesti valitsuse liikmetega, majandusajakirjanikega ja Eesti Telekomi juhatuse ning nõukogu liikmetega.

?Pean kahetsusega tõdema, et viimaseid päevi on ilmestanud hea äritava piirile jäävad aktsionäride ja aktsiahinna mõjutamise katsed,? ütles Veskimägi teisipäeval pärast viimast kohtumist TeliaSonera esindajatega.

?Minu ootus kogu selle pakkumisperioodi jooksul oli, et TeliaSonera oleks rohkem rääkinud aktsia hinnast ehk sellest, kui palju on ta valmis maksma dividende ja aktsia eest konkreetset hinda ja kõik see lobitöö oleks võinud olla palju väiksem, siis oleks tulemus olnud parem. TeliaSonera keskendus lõpuks aga vaid kuluaaripoliitika ajamisele ja liiga vähe oma konkreetse hinnapakkumise parandamisele,? lausus Veskimägi.

Ta märkis, et hindas seda pakkumist lähtuvalt konkreetsest aktsia hinnast, mitte sellest, mida juurde lubatakse. TeliaSonera on äriettevõte ja Veskimägi loodab, et kui Eestis on vastav tööjõud, siis kaalub kontsern arenduskeskuse siia toomist ka edaspidi. ?Mitte ei tõmba täna nina krimpsu, et vot siia me arenduskeskust ei tee, kuna riik meie tingimustega ei nõustunud,? ütles Veskimägi eile.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel märkis, et lobitöö valitsuste tasemel on selliste suurte kampaaniate käigus tavaline. ?Aga kas selle käigus ka seadusi rikuti, seda peab ütlema järelevalve,? märkis ta.

?Võib-olla tõesti on TeliaSonera inimesed liiga palju teiste aega raisanud, palju vilet ja auru lasknud, aga samm edasi on seetõttu ka lühem olnud,? ütles Riiel. Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul üritas riigi vastaspool igati Eestis mitte lolliks jääda ja proovis oma seisukohti kaitsta.

TeliaSonera käitumises selle kahe kuu jooksul võib leida ka turuga manipuleerimise märke. Mitmel korral on TeliaSonera välja öelnud, et kui ei õnnestu aktsiaid kokku osta ja tehing ebaõnnestub, siis aktsia hind langeb drastiliselt ning lisaks ei ole kontsern siis enam huvitatud ka suuremate investeeringute tegemisest.

Turuga manipuleerimisele on viidanud ka Tallinna börsi juht Gert Tiivas. ?Oleme koos finantsinspektsiooniga alustanud uurimist, kas TeliaSonera käitumine Eesti Telekomi aktsionäridega ei ole mitte turuga manipuleerimine,? ütles Tiivas. ?Kui tuleb kaebus TeliaSonera turuga manipuleerimise peale, uurib seda finantsinspektsioon,? märkis Veskimägi, kes on ka finantsinspektsiooni nõukogu esimees.

TeliaSonera pressiesindaja Kjell Lindström märkis, et pole Eesti järelevalveametilt saanud ühtegi kaebust.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et Eesti Telekomi aktsia õiglane hind on tunduvalt kõrgem TeliaSonera pakutud 111,3 kroonist.

Rahandusministeeriumi ja konsultatsioonifirma McKinsey arvutuste kohaselt on Eesti Telekomi aktsia õiglane hind koguni 133,5 krooni. Riigi ootus Eesti Telekomi müügist oli 5 miljardit krooni, aga Rootsi kontsern pakkus vaid 4,15 mld kr. ?Riik oleks kaotanud 850 000 mln krooni,? ütles Veskimägi.

?Loodetavad sünergiad, meie regiooni telekomisektoris tehtud ülevõtmispakkumised, makstud preemiad, firma kapitali struktuur ja 1,6 miljardit krooni firma kassas näitavad, et Eesti Telekom on palju rohkem väärt,? selgitas Veskimägi. Lisaks on tema sõnul firma dividenditootlus olnud väga hea ning samasugust, 7 protsendi taset, oodatakse ka tulevikus.

Ka TeliaSonera Balti riikide, Norra ja Taani juht Kenneth Karlberg märkis eile pärast pakkumise luhtumist, et nemadki on tulevikus huvitatud rohkete dividendide saamisest, sest oma osalusest Eesti Telekomis nad mingil juhul ei loobu. Kokku on Eesti riik viie aasta jooksul saanud Eesti Telekomilt dividende 1,76 miljardit krooni. Sellest 2003. aastal 700 miljonit krooni.

Veskimägi lisas, et tulevikus on riik valmis kõnelusi uuesti alustama nii ülevõtmispakkumise teemal kui ka vaid riigi 27protsendilise osaluse müügiks. Seni aga osaleb riik aktiivselt Eesti Telekomi juhtimises.

Eesti Telekomi aktsia on alates ülevõtmispakkumise tegemisest langenud juba ligi 15 protsenti, suurt langust analüütikud enam ei näe. ?Pisike mull võib Eesti Telekomi aktsias veel olla, aga dramaatilist langust enam tulla ei tohiks,? märkis Soome Mandatum Stockbrokersi analüütik Esa Hirvonen.

Ekspert tõdes, et TeliaSonera pakkumine oli kehv ja pole mingi uudis, et see läbi kukkus.

TeliaSonera Balti riikide juht Kenneth Karlberg kinnitas eilsel kohtumisel, et TeliaSonera strateegia Balti riikides ja Põhjalas ei ole muutunud.

Rootsi TeliaSonera analüütikute sõnul on TeliaSonera enda suurim probleem see, et neil puudub kasv Soomes ja Rootsis. Samas Balti riikide firmad veel kasvavad.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel aktsia hinna edasist liikumist prognoosida ei julgenud. ?Eestis on piisavalt aktsionäre, kes näevad, et see on hea ettevõte ning on rahul pakutava dividenditootlusega,? märkis Riiel. Tema soovitus aktsiale on ?hoia? ja hinnasiht 125 krooni. Eile sulgus Eesti Telekomi aktsia 104,8 kroonil.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing möönis, et on Eesti Telekomi aktsiad oma portfellidest välja müünud. Küsimuse peale, mis soovitus on neil hetkel aktsiale, vastas Kunsing, et see, et me nad välja müüsime, peaks ütlema kõik.

Olümpiavõitjal Jaan Taltsil on 33 000 Eesti Telekomi aktsiat alles. ?Mina ootasin aktsiate eest sama hinda kui riik,? ütles Talts.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:32
Otsi:

Ava täpsem otsing