Saunatoodete populaarsus kasvab

Kaks suuremat sauna voodri- ja lavalaudade tootjat, OÜ Brenstol ja OÜ Ha-Serv ekspordivad kahe peale 75 protsenti kogu piiri taha, peamiselt Soome minevast Eestis toodetud lepa- ja haavaplangust.

OÜ Brenstol juhataja Meelis Kajandu sõnul ekspordivad nad tänavu saunamaterjali umbes 65 miljoni krooni eest. Selle raha eest saab teha ligi 20 000 saunaruumi. ?Selge see, et Eestis pole sellisele mahule turgu,? põhjendab Kajandu ekspordile suunatust.

Kajandu andmeil rekonstrueeritakse ja ehitatakse Soomes aastas umbes 200 000 sauna. ?Kahel kolmandikul neist vahetatakse välja puitseinad ja lavad,? räägib Kajandu. ?Kui kümmekond aastat tagasi kasutati Soomes peamiselt oksavaba kuuske, siis nüüd vahetatakse see materjal üha enam lepa- või haavaplangu vastu.?

Samas tõdeb Kajandu, et Eestis ei jätku kvaliteetset tooret ning ekspordikoguste täitmiseks on nad sunnitud sisse ostma 85 protsenti toormest Valgevenest, Lätist ja Leedust. ?Brenstol ja Ha-Serv vajavad igas kuus kokku umbes 2000 tihumeetrit oksavaba saematerjali,? arvutab Kajandu. ?Selleks on vaja kuni 25 000 tihumeetrit kvaliteetset palki ehk aastas kuni 300 000 tihumeetrit palki.?

Ha-Servi müügijuhi Kristina Marrani sõnul hakkasid nad lisaks puittoodetele paar kuud tagasi valmistama ka klaasist saunauksi ning moodulsaunasid ekspordiks. ?Ainsad asjad, mida me praegu sisse ostame, on elektrikerised,? räägib Marran. ?Küll aga oleme vaikselt hakanud ka selle toodangu peale mõtlema.?

Elektrikerised ja infrapunasaunade elektroonika on väheseid saunatarbeid, mida Eestis ei toodeta. ?Elektrikerised toome sisse peamiselt Soomest, Rootsist ja Saksamaalt,? räägib OÜ Saunamaailm poodide omanik Marko Tamm. ?Samas on Eestis mitu puukeriste tootjat, kellelt ka meie tellime allhanget.?

Kui aastaid tagasi imporditi ka saunauksed Soomest, siis nüüd on täisklaasist ja puitraamis klaasuste turg kohalike tootjate käes. ?Alustasime klaasuste tootmisega seitse aastat tagasi,? ütleb Andres Klaasi & Dekoori ASi peeglite ja saunauste müügijuht Andres Sinisalu. ?Paari aastaga tõrjusime turult sisuliselt välja Soome uksetootjate toodangu.? Sinisalu andmeil on nende firma käes üle poole klaasuste tootmisturust Eestis. Eksporti läheb 70 protsenti toodangust.

Saunade ehitajad kinnitavad, et ka Eestis on saunaehituse buum. Suuremad ehitajad, näiteks Höövelpuu kaubamärgi all tegutsev OÜ Artend on seitsme tegutsemisaasta jooksul ehitanud Eestis umbes 1200 sauna ja Sauna Stuudio kaubamärgi all tegutsev OÜ Pro-Intero üle 700 sauna.

?Eesti klient tahab spetsiaalselt tema ruumide jaoks projekteeritud ning ehitatud sauna,? räägib Artendi müügiesindaja Eero Eesmaa. ?Moodulsaunu Eestis pakkuda ei tasu, neid hakkasime pool aastat tagasi tegema Venemaa turu jaoks.?

Peamiselt Pärnu- ja Tartumaal saunu ehitava OÜ Varleton juhataja Ülari Järvoja sõnul lööb kohalikul turul läbi firma, kes suudab pakkuda erinevaid lahendusi. ?Meie kolm brigaadi uhavad hingetõmbeta saunu ehitada,? seletab Järvoja. ?Samas laiendada ehitustegevust on raske, sest korralikke töömehi pole võtta.?