Eesti saab käia Iirimaa jälgedes Vene abiga

Kui Eestis käivitub mingi analoogia Iiri fenomeniga, siis eelkõige Vene investeeringute näol.

Eesti koha otsimist tänases maailmas sobib alustada viitega Rootsi geograafile Rudolf Kjellenile, kes määratles geograafiat kui saatust, mis määrab riikide ja ühiskondade olemise ajaloolises kontiinumis.

Näiteks Hollandi arengu fenomen tuleneb suuresti maa asukohast oluliste transpordiarterite ? Reini ja Maasi jõe ? suudmes. Holland on värav Saksamaale ja Rotterdam on Saksa linn, ütlevad hollandlased ise. Kas meie oleme nõus olema ja kas me oskame olla ukseks-aknaks Venemaale?

Iiri fenomenist Euroopa Liidus. ELi astus Iirimaa 1973. aastal koos Suurbritannia ja Taaniga, kuid majanduse kiire areng algas alles siis, kui asuti arendama USA ja Euroopa majandussuhteid. Iirimaa asukoht ELi ja USA vahel ning see, et kohalikud elanikud valdavad kahte riigikeelt ? inglise ja iiri keelt ? andsid tugeva eelduse USA kapitali investeeringute kasvuks pärast Iirimaa saamist ELi majandusruumi osaks. Iirimaa kujunedes USA kapitali sillapeaks ELis.

Eesti valikutest. Kellega sõlmida liiduleping, adresseerisin 1998. aastal küsimuse meie ELi pealäbirääkijale, toonasele välisministrile Toomas Hendrik Ilvesele. Ilmselt jäi siis kodutöö tegemata ja nüüd oleme otsustanud astuda liitu, mille olemus on põhimõtteliselt muutumas ja tulevik seega meie jaoks suuresti teadmata. Kuid Euroopa Liit võtab Eestilt võimaluse saada tiigriks ? just nii püstitab küsimuse Ivar Raig. Konkreetsete näidetega kinnitab sama veendumust Aare Uustalu artiklis ?Eesti kolgastub ELis? (ÄP, 13.08.2003)

Visioon on asjatundlik ja hirmutav, sest ELi otsused on tehtud liikmesriikide rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Põhimõtteliselt loob rahvusvaheline koostöö soodsad eeldused majandusprogressiks ja siis ka heaolu kasvuks. Riikide edukus ja elanike heaolu sõltub eelkõige kogu makromajanduslikust struktuurist, kõrge lisaväärtusega tegevusalade osatähtsusest majanduses.

Just nende valdkondade hõivamisel käib halastamatu võitlus, eriti naabrite vahel. Esmatähtsaks tuleb lugeda oma eelise kasutamist koostöö alusena naabritega, kasutades nii looduslikke asjaolusid (nt loodusvarad, kliima, sadamakohad) kui ka põlvkondade jooksul omandatud oskusi (nt keelteoskus ja tööharjumused).

Iiri fenomeni variant Eestile. Eesti liitumine ELi majandusruumiga annab soodsa võimaluse neile ettevõtjaile, kes on esindatud Eestis ja kes soovivad oma tegevust laiendada avanevale turule, kuid kes pole veel esindatud senistes ELi riikides.

Seega on tegemist idapoolse kapitaliga, eelkõige Venemaalt, aga ka teistest SRÜ riikidest.

Võrrelgem Eesti ja Iirimaa paiknemist USA ja Venemaa suhtes ning märgakem asjaolu, et tööjõu vabaks liikumiseks on soodne eeldus olemas nii siinse venekeelse keskkonna kui ka kõrgema elukultuuri näol. Kujunenud olukorras tuleb Eesti ettevõtjatel oma mõistus ja jõud ühendada, et koos Venemaaga asuda kohe rajama multifunktsionaalset Peterburi?Narva?Sillamäe?Kunda?Muuga?Paldiski transpordikoridori, mis hõlmaks elektrifitseeritud raudteeliine, kaasaegset maanteed ja torujuhtmeid.

Vene kapitali kaasamiseks ja riikliku toetuse kindlustamiseks peaks Eesti riik andma need trassid kontsessioonilepinguga pikaajalisse kasutusse selleks loodud mitmepoolsele konsortsiumile. See oleks kindlaks tasakaalustavaks sammuks meie rahvuslike huvide kaitsmisel Euroopas.

Autor: Vello Rekkaro