Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa ärilehtede juhtidele tutvustasid Eestit peaminister ja eurovolinik
Juhan Parts oli ingliskeelses suhtlemises kõvasti arenenud ja tema puine esitlus elavnes küsimuste-vastuste voorus. Ta tegi inglise keeles küll veel väikseid vigu, aga jättis oma vastustes mulje riigijuhist, kes tüürib väikest, kuid edukat konservatiivset riiki, kus sotsialistid pole 13 aastat löögile pääsenud. Valitsusjuht kasutas ka juhust ja kinnitas, et tema meeskond on korruptsioonist puhas.
Eesti eurovolinik Siim Kallas astus üles Glorias, kus ta pidas lühikese ja konkreetse kõne Euroopa investeeringutest ja maksukonkurentsist. Nagu Euroopa juhile kohane, mahutas ta kahe eelroa, heeringa ja spargli vahele ilusasti neljast punktist koosneva eduretsepti kogu euroliidule.
Kallast kuulates sain ka äkitselt aru, miks meie riigijuhid armastavad intervjuudes mainida Lissaboni strateegiat, mille kohaselt Euroopa majandus peab olema juba kuue aasta pärast kõige konkurentsivõimelisem maailmas. Pidasin seda naeruväärseks, kuna on ju selge, et seda ei juhtu. Kuid Lissaboni strateegia on Euroopa Liidu enda vastu võetud dokument, mis räägib konkurentsist ja uuendusest, ning on seega tänuväärne liitlane Eesti maksupoliitika kaitsmisel Euroopas.
Võib vist öelda, et hoolimata konkreetsest jutust jäid Eesti visiitkaardid Parts ja Kallas mõned klaasid head veini pruukinud Euroopa pressikindralite jaoks pisut liiga tõsiseks. Aga ei maksa olla ka liiga karm ? kahe meie riigijuhi vahele pakuti isutekitajaks pooletunnilist filosoofilist loengut ?veitsi professorilt Gottlieb Gunternilt, kes enda loodud fondi kodulehe andmetel ?tegutseb erinõuandjana maailma nõukogudele ja tippjuhtidele, kes on huvitatud loova juhtimise arendamisest?. Tema kõne lõppedes tähendas minu kõrval istuv hispaanlane: ?Kujutage ette, et see mees peaks töötama ajakirjanikuna!?
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ütles, et Eestit väisanud majanduslehtede juhtidest võib kõige huvitavamaks ja mõjuvõimsamaks pidada Hans-Jacob Bonnieri, Rootsi Bonnieri perekonna (kellele kuulub ka Äripäev) juhtivaid liikmeid. Roosas lipsus kuuekümnele liginev härra tegi hoolsalt märkmeid ja jutustas, et tema ema perekond pärineb 17. sajandi Hiiumaalt. Bonnier kinnitas reeglit, et mida mõjukam külaline, seda ladusam suhtleja ja seda enam hoolib ta võõrustaja pingutustest.
Ärilehtede juhid käitusid inimestena, kes väärtustavad aega, ja õhtu jäi asiseks. Kui ?aastakoosoleku ametlik osa? kell pool üksteist lõppenuks kuulutati, oli meie laudkond küll jalgpalliteemani jõudnud, kuid märguande peale hüppas kolmveerand seltskonda püsti ja tormas hüvastijätuks käsi suruma, nagu oleksid nad kohustusest pääsenud. Gloriasse edasi istuma ei jäänud keegi.