Tuuleparkide projekt läheb maksma 1,8 miljardit krooni

Kõigi kolme projekti kogumaksumus on ligi 1,8 miljardit krooni, millest 80% moodustavad tuulikud. Valmides hakkavad tuulepargid andma umbes 5% Eestis toodetavast elektrienergiast.

Pakri Tuulepargi maksus on 360 miljonit krooni, mis kaetakse omafinantseeringu ja pangalaenuga (suhtes 30:70). Projekti tasuvusaeg on kümme aastat.

Pakris on hetkel valmis üks õhuliin, teedeehitus läheb lahti lähemate nädalate jooksul, seejärel rajatakse vundamendid. Tuulikud jõuavad laevaga Paldiski sadamasse suve lõpuks ning nende monteerimine algab septembris-oktoobris. Tuulikute tootja, Taani-Saksa firma Nordex Energy GmbH paneb need ka ise üles.

Kogu kompleks peab elektri tootmiseks valmis saama detsembris, kinnitas projekti vedava ASi Tuulepargid tegevjuht Hannu Lamp, kes kuulub ühtaegu ka OÜ Pakri Tuulepark juhatusse.

Et projektid on väga kapitalimahukad, kaasatakse nende realiseerimisse uusi investoreid. ASi Tuulepargid omanik, taanlaste firma Global Green Energy ApS tegutseb peamiselt arendajana, jättes endale maksimaalselt 50protsendilise osaluse.

Pakri Tuulepargis müüdi selle aasta mais kogu osalus norralaste valdusfirmale Vardar. Vastutus ehituse eest jääb aga endiselt taanlastele kuuluvale ASile Tuulepargid. Hetkel on veel lahtine, kes hakkab Pakri Tuulepargis opereerima.

Hannu Lamp lisas, et tegu on ikkagi riskiprojektiga. Praeguse kokkuleppe kohaselt hakkab Eesti Energia Pakri Tuulepargile maksma 76 senti kWh eest ehk ligi 1,8 korda kõrgemat hinda, kui saab Narva Elektrijaam oma energia eest. Hind tuleneb elektrituruseadusest. Pakri Tuulepark peab ise valmis ehitama õhuliinid Paldiski alajaamani ning maksma ka liitumistasu. Hannu Lamp on samas seda meelt, et projekt tasub end vaid siis ära, kui elektri kokkuostuhind tõuseb. Hinnatõus on aga poliitikute otsustada.

Pakri edasiarendusena rajatakse samasse kõrvale Paldiski Tuulepark, kus vajab aga lahendust veel riigile kuuluva maa saamine. Eramaa suhtes on seal kokkulepe juba saavutatud.

Suhteliselt kindel on ka Türisalu Tuulepargi rajamine, mis on kavandatud kunagise Vene raketibaasi territooriumile. Algselt oli plaanis veel neljaski tuulepark ? Roomassaarde, kus praegu mõõdetakse aktiivselt tuult testimaks, kas sinna üldse tasub tuuleparki rajada. Analoogsed mõõtmised tehti kolme aasta kestel ka Pakri poolsaarel ja Türisalus.

Kõigi rajatavate tuuleparkide puhul tuginetakse Kyoto protokollile. Kui Pakri tuulepark hakkab müüma vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid Soomele, siis Paldiski puhul on juba saavutatud analoogne kokkulepe Hollandiga.

Samas katab vähendatud gaasikoguste müük vaid umbes 10% kavandatud tulust, ülejäänu peab tulema ikkagi elektrienergia müügist. Seda enam, et Kyoto protokolli alusel toimub vähendatud gaasikoguste müük ainult 2012. aastani. Tuuleparkide käivitumisega peab Eesti Energia vastavalt vähendama põlevkivil baseeruva elektrienergia tootmist.

Eesti Energia kinnitas pressiesindaja Riina Vändre vahendusel, et nad peavad olema valmis uute taastuvenergia tootjate liitmiseks põhivõrguga. Seejuures tuleb arvestada aastakümnete jooksul üles ehitatud võrgu konfiguratsiooniga, mis seab tuulikute võrguga liitumisele tehnilised piirangud.

Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustus on määratud kindlaks elektrituruseadusega.