Internetitelefon seob kõneside ja arvutikasutuse

Lühidalt ja lihtsalt öeldes on tegemist VoIPiga ehk kõnesidega üle arvutivõrgu. Pikemalt ja keerulisemalt tähistab VoIP ehk Voice over Internet Protocol üldlühendit, millega märgitakse kõneside rakendusi arvutivõrgus, täpsemalt IP-protokollil põhinevaid kõneside rakendusi. VoIPi võib jagada kaheks baasosaks, mida õigesti rakendades on võimalik luua uusi viise kõneside kasutamiseks. Esimene komponent on signaliseerimise osa ehk oskus leida üles osapool, kellega soovitakse suhelda, ja selle abil suhtlemise tingimustes kokkuleppimine. Teine komponent on meedia osa ehk näiteks kõne edastamine. Piltlikustamiseks toon näite elektrilampidest, lülitist ja juhtmetest: elektrilüliti on antud juhul signaliseerimise osa, juhtmed aga osa meediast, mille kaudu vool jõuab lambipirnini.

Tehnoloogia areneb üha kiirenevas tempos ning selle arenguga peavad sammu ka teleteenused. Täna on traditsioonilise telefonisüsteemi infrastruktuuri arendajate hulk jäänud väikeseks võrreldes VoIP-süsteemide arendajatega. IP-võrgu kallal tehtav teaduslik arendustöö meelitab ligi suuri investeeringuid. Tänu sellele täiustub IP-võrk pidevalt: andmeside kiirused suurenevad, teenuse kvaliteet paraneb, kasutusvõimalused laienevad. IP-võrk on muutumas alusinfrastruktuuriks uute ja paremate võrguteenuste väljatöötamisel. Siit võib teha järelduse, et kunagi kolivad kõik telefonikõned arvutivõrku üle. Millal ja millise kiirusega mingis regioonis või asutuses kõneside kolimine toimub, sõltub suuresti selle konkreetse regiooni arengu kiirusest. Eestil on selles osas hea potentsiaal. Interneti massidesse viimine saab VoIPi arenguga täiendavat hoogu.

Millal tasub VoIPi peale üle minna? Need on olukorrad, kus ettevõte seisab silmitsi uue telefonisüsteemi rajamise vajadusega. Olgu see siis tingitud uutesse ruumidesse kolimisest või senise telefonivõrgu amortiseerumisest. Kui uue telefonisüsteemi infrastruktuuri rajamine on möödapääsmatu, on VoIPi juurutamiseks suure tõenäosusega õige aeg. Kui ettevõttel on harukontor mõnes teises riigis või tehakse palju kaugekõnesid välisriikidesse, tasub samuti VoIPi peale mõelda. Võrreldes praeguste kaugekõnehindadega on välisriigi harukontoriga telefoniühenduse pidamine arvutivõrgu kaudu oluliselt odavam. Kuigi levivad jutud, et VoIP on igal juhul tavatelefonist odavam ja seda sõltumata kõnede mahust, pole see alati nii. Näiteks Eesti riigisisese kõne ning VoIPi kõne hinnavahe on pea olematu ning VoIPi juurutamine ainult kohalike kõnede arvelt kokkuhoiu eesmärgil ei tasu ennast ära. Selleks võiks olla veidi mõjuvam põhjus, millest mõnda sai eespool juba mainitud.

VoIP pakub suurel hulgal lisavõimalusi, mida traditsioonilises telefonisüsteemis rakendada on oluliselt raskem tänu faktile, et telefon ning arvutisüsteem on siiani olnud eraldi võrkudes. Viies kõneside arvutivõrku, tekib võimalus siduda see viimases paikneva peaaegu lõpmatuna tunduva andmeressursiga. Võime jätta töökaaslasele telefoni kõneposti teate, mis saadetakse automaatselt edasi tema e-postkasti audiofaili kujul. Pannes arvuti ning telefoni koos tööle (või kasutades arvutit telefonina), saame omale meelepärases kontakti-haldusprogrammis panna telefoni paari hiireklõpsuga väljavalitud isikule helistama ilma, et peaks ise käsitsi telefonil tema numbrit valima. Tegelikult võiks suvalise numbri suvalisest kohast internetis selekteerida ning lasta telefonil sellele numbrile helistada.

Põhjus, miks firmade mobiiltelefonide arved on suured, seisneb suuresti selles, et mobiiltelefoniga on mugavam helistada. Otsite telefoniraamatust nime üles, vajutate nuppu ja juba telefon kutsub. Lauatelefoniga helistamiseks on vaja enne kuskilt mujalt number otsida ning see siis käsitsi telefoni sisestada, mis on ebamugav. Arvuti integreerimisel telefoniga pole helistamiseks vaja muud, kui otsida näiteks kontaktihaldusprogrammist Outlook õige kontakt ning klõpsata hiirega telefoninumbril.

Tänapäeval on meil pea igal ajahetkel telefon ligi. Olgu see siis mobiil, lauatelefon kontoris, autotelefon, kodune telefon vms. VoIPi juurutamisel saab lasta VoIP-serveril (tavatelefoni mõistes keskjaamal) ennast üles otsida. Vastavaid seadeid oma VoIP-serveri kasutajakontol muutes võime panna sissetuleva kõne helisema mitmel telefonil korraga või väikese viivitusega üksteise järel, kuni soovitav inimene mingil telefonil kõne vastu võtab.

Mida aeg edasi, seda paremaks ja töökindlamaks lähevad igasugused kõnetuvastamise süsteemid ning kõnesüntesaatorid. Nendega saab VoIPi abil näiteks sellise lihtsa rakenduse luua, kus kasutaja helistab oma e-posti serverile ja ütleb teatud suulised käsud, millest server kõne- tuvastusmootori abil aru saab. Seejärel loeb server kõnesüntesaatori abil kasutajale ette näiteks uued e-kirjad. Kasutaja võib ka telefoni teel e­posti serverile uue e-kirja sisu ette dikteerida ja selle vajalikule aadressile ära saata.

Need on vaid mõned näited VoIPi rakendustest, mis meie asjaajamisi oluliselt kergemaks teeksid. Arvutisüsteemid ulatuvad tänapäeval pea igasse eluvaldkonda ning nende kaudu liigub väga suur hulk vajalikku informatsiooni. VoIP võimaldab luua uusi võimalusi selle info mugavamaks ning efektiivsemaks kasutamiseks.

Kõneside, e-kirjavahetus, lühisõnumid, häälsõnumid, video reaalajas ja elektrooniliste dokumentide saatmine sulavad kõik kokku üheks suhtlussessiooniks, võimaldades igasuguseid kombinatsioone eelnimetatud kommunikatsioonivormide vahel.

Iga ettevõte peab ise hindama, millal VoIPi juurutada. Kui ees seisab telefonisüsteemi seadmete ja/või füüsilise võrgu loomine või uuendamine, tasub VoIPi tõsiselt kaaluda.

Samuti tasub kõneside arvutivõrku viimine ennast suhteliselt lühikese ajaga ära siis, kui ettevõte suhtleb palju välisriikidega. Kolmas põhjus, miks VoIPi poole vaadata, on selle pakutav lõputu lisafunktsionaalsus. Kõneside andmetega ühildamisest tulenevad lisavõimalused võivad osutuda piisavaks konkurentsieeliseks ja produktiivsuse tõstjaks, et õigustada vajatavat investeeringut.

Kui jämedat ?toru? ikkagi VoIP vajab, on küsimus, mis tundub paljudel hingel kripeldavat. Arvutivõrgu läbilaskevõime planeerimisel tuleb kahtlemata kõnesidega arvestada, kuid valdaval enamusel juhtudest nõuab kõneside näiteks interneti sirvimise tagajärjel läbi võrgu liikuva graafika ning muu meediaga võrreldes võrguressursist kaduvväikest osa. Võrreldes kõneside poolt hõivatava ressursi suurust selle kasutusest tõusva tuluga, julgen väita, et see pisike osa võrgu läbilaskevõimest on üks kõige efektiivsemalt kasutatavaid. Küll aga tuleks VoIPi korral võrgus kohaldada võrguliikluse kvaliteedi kontrolli mehhanisme. Selle abil eelistatakse võrguseadmetes kõnesidepakette, mis aitab neil väiksema viivitusega läbi võrgu adressaadini jõuda. See on vajalik suuremate võrgukoormuste korral kõne kvaliteedi tagamiseks. Kui kasutaja poolt internetist või firma sisevõrgust alla laetav dokument jõuab murdosa sekundist hiljem kohale, pole sellest suurt midagi katki ? seda ei pane tähelegi. Kui aga kõnesidepaketid hilinemisega kohale jõuavad või sootuks kaotsi lähevad, võib telefoniga rääkimine päris suureks katsumuseks osutuda ? oleme vast kõik kogenud mobiilside kehva levi mõju.

VoIPil on ka n-ö vendasid ja õdesid. Üheks nooremaks vennaks on videorakendused üle IP-võrgu. Samuti on pead tõstmas ka mängurakendused üle võrgu, mille puhul võib kasutada sama signaliseerimise komponenti mis VoIPi puhul. Piirid seab enamasti vaid meie fantaasia. Oleme väga harjunud tavalise telefoni või video või muu teenusega sellisel kujul, nagu see on, ja tihti ei püüagi julgemalt edasi mõelda.

Kasutame kontoris VoIP-telefonisüsteemi juba viis aastat. Töötajatele on kujunenud loomulikuks, et telefoninumbrit ei sisestata käsitsi telefoni, vaid otsitakse kontoritarkvarast nime järgi õige kontakt ning vajutatakse nuppu ?helista?. Kui kellegi laual telefon heliseb, näeb sekretär oma arvuti ekraanilt, kelle telefoniga on tegu ja saab vajadusel kõne ise vastu võtta. Osal töötajatel on juhtmeta VoIP-telefonid, mis töötavad kontori traadita interneti ehk WiFi võrgus.

Üsna pea valmib süsteem, kus välisukse kella vajutades hakkab sekretäri telefon helisema. Kui sekretär toru tõstab, saab ta peale sissesoovijaga suhtlemise näha telefoniekraanil ka videopilti ukse taga toimuvast. Seda vahendab ukse juures asetsev veebikaamera, mis on ühendatud kontori arvutivõrku. Ka ukse avamine käib läbi telefoni. Suurema ekraaniga telefoni ekraanile saab vaevata kuvada internetist lühiuudiseid, ilmateadet, värskeid valuutakursse vms.

Autor: Lauri Tibbo