Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksud Eesti kasiinopidajatele parajalt suured
Mai lõpus oli Eestis 119 mängusaali ning hasartmängude korraldajad teenisid mullu 101 miljonit krooni kasumit. Seoses alkoholi- ja tubakaaktsiisi päevakorda kerkimisega on valitsus mõelnud ka uuele hasartmängumaksu tõusule. Kas meil on mängusaale liiga palju ning kas nende omanikud teenivad liiga suuri kasumeid?
Äripäeva arvates on Eesti teinud õigesti, et pole üritanud hasartmänguturgu liigselt piirata. Kui uus maksutõus ka tuleb, peab see olema minimaalne, et see ei halvaks maksude laekumist ning annaks ettevõtjale kindluse investeeringute tegemiseks.
Hasartmängumaksu tõsteti hiljuti järsult - 1. aprillil 2002. aastal 66 protsenti. Ka enne kahe aasta tagust maksu tõstmist kurtsid hasartmängude korraldajad, et maksude tõstmine halvendab laekumist. Tol korral seda ei juhtunud - kui 2001. aastal laekus 109 miljonit krooni, siis 2002. aastal teenis riik tervelt poole rohkem, 166 miljonit krooni.
Kuigi operaatorite kasum langes tubli kolmandiku võrru ja Victoria Casino kaubamärgi omanik läks pankrotti, korvas osade automaatide kadumise (makse makstakse iga automaadi ja mängulaua pealt) suuremate summade laekumine.
Selle aasta märtsi 16,7 miljoni kroonilist rekordlaekumist kommenteeris rahandusministeeriumi eelarve talituse peaspetsialist Saida Ausing kui "uskumatut".
Kuid edasine maksutõus võib maksude laekumist siiski halvendada ning põrandaalust turgu tekitada. Eesti suurima operaatori, Olympic Casino Grupi rentaablus jääb 20% kanti ja tundub, et siit oleks ju veel lüpsta küll.
Kuid maksutõus lööks just väiksemaid tegijad, kinnitab Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel, kelle sõnul on vale kehtestada makse lipulaeva kasuminumbrite järgi. "Eks suur ja tubli tegija oleks ka väga rahul, kui ta turul üksi oleks, aga monopol pole tarbija huvides," märgib Rüütel.
Äripäevale ei tundu ka, et mängukohti on liiga palju. Praegu peab litsentsi saamiseks olema firmal vähemalt kaheksa mänguautomaati või neli mängulauda ehk vähemalt 40 000 krooni püsikulusid kuus. Meie meelest sellest piisab - edasist kasiinode arvukust piirab turg. Kui miinimumnõudeid veelgi tõsta, ei suudaks väiksemad enam konkurentsis püsida ja läheksid põranda alla.
Kuigi me ei soosi kasiinoomanike omavahelise konkurentsi mõjutamist lisapiirangutega, peame juba kehtestatud nõudeid, nagu vanusepiirang ja dokumentide küsimine, vajalikuks. Hasartmängukohtade reguleerimisel tulebki leida tasakaal kahe pooluse vahel - ühelt poolt on tegu ohtliku sõltuvuse tekitajate või võimalike rahapesukohtadega, teisalt tavalise majandusharuga. Halb on liigne piiramine, mis solgib turgu ega päästa kedagi sõltuvusest.
Eesti liberaalsem lähenemine toob riigile suuremaid tulusid ka naabrite arvelt, turistide kaudu, keda aitab Eestisse mängima meelitada muuhulgas Skandinaavia riikide ülereguleeritud hasartmänguturg. Praegu moodustavad Eesti hasartmängusaalide klientidest turistid umbes veerandi, eestlased teise veerandi ning kohalik venekeelne elanikkond poole. Turistide osakaalu on vähendanud reklaamikeeld - turistid ei leia kasiinosid üles -, kuid nende osakaal on siiski suurenemas.
Autor: ÄP