Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärnu kinnisvaraarendajad kurdavad linna vähese toe üle

?Kui ümbruskonna vallad teevad kõik maksumaksjate juurde võitmiseks, aidates näiteks uusrajoonidesse infrastruktuuri rajada, siis Pärnu linna suhtumine on üsna külm,? ütles ASi Kinnisavaraekspert Pärnu juhataja Peeter Prisk.

Tulemusena on eramuehitus linnast ära kolinud. Näiteks on 10 kilomeetri kaugusel Paikusel võimalik soetada ühepereelamu koos krundiga 600 000?700 000 krooni eest. Pärnu linnas sarnaseid projekte praegu pole, nentis Prisk.

Kinnisvaraekspert ostis hiljaaegu Ehitajate tee ääres Kuldse Kodu piirkonnas 3 hektarit maad 31 krundi tarvis, mille müük kohe peale hakkab. Võimalik on osta tühje krunte hinnaga 250?350 krooni ruutmeeter või valmis maja 1?1,5 miljoni krooni eest. Kuid see on ka kõik. Priski sõnul on linnas üksikuid vabu krunte, kuid terveid piirkondi, kus eramuehitust arendada saaks, ei ole.

Teine Pärnu probleem on, et uusi kortereid on seni ehitatud põhiliselt rannarajooni ja välismaalasi silmas pidades. Suuremaid ja odavamaid kortereid kohalike jaoks pole praktiliselt juurde tulnud. Tänavu on Mai rajooni Raeküla poolsesse külge kerkimas siiski kaks uut korterelamut kohalike vajadusi silmas pidades. Hiljem lisandub neile kolmaski.

Mitu elamuehitust käsitlevat projekti on linnavõimud kohalike loodushoidjate vastuseisu tõttu seisma pannud. Näiteks tegi volikogu aasta tagasi otsuse algatada Raja tänava äärse kinnistu detailplaneering, kuid selle aasta märtsis võttis selle vastuvõtmist käsitleva punkti istungi päevakorrast maha. Tuntud kultuuritegelase ja poliitiku Mark Soosaare juhitav päästekomitee kaitseb innukalt seal kasvavat tammeparki.

Piirkonna arendaja Kinnisvarabüroo LVM juhataja Andres Suti sõnul on tegu pigem metsa kui pargiga, kus puud istutatud liiga tihedalt. Arendajal on kavas jätta parkmets kõigile vabalt läbipääsetavaks ja ehitada sinna suurte kruntidega eramud. Krunt koos kommunikatsioonidega hakkab maksma miljoni krooni ringis, valmis maja 2?2,5 miljonit krooni. LVM kavandab ka kolme korrusmaja ehitamist Tammsaare ja Mai tänava nurgale.

Suti sõnul kohtab iga uue kinnisvaraprojekti elluviimine Pärnus vastuseisu. Näiteks tuli väga palju piike murda Seedri tänavale villade ehitamisel. ?Kogu aeg võitle nagu vaenlasega,? iseloomustas Sutt asjaajamist linnavalitsuse ametnikega.

Ranna ääres seisab Viktor Levada linnalt 10 miljoni krooni eest ostetud krunt, millele FKSM kavandas korterelamuid ehitada. Sealgi kohtas detailplaneering Soosaare rannapargi päästekomitee vastuseisu ja linn pani selle kalevi alla.

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp ütles, et linn toetab infrastruktuuri rajamist nii palju kui võimalik, aga need võimalused pole kuigi suured. ISPA projekti raames algab suuremahuline vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine, plaanis on linna gaas tuua, loetles ta elamuehitust soodustavaid ettevõtmisi.

Linna esmamure on praegu munitsipaalmajade ehitamine, loodud on sihtkapital vanade puumajade renoveerimise toetamiseks. ?Ega seda maad, kuhu elamuid ehitada, linnal enam väga palju ole,? ütles Müürsepp.

Ülar Saar, Pärnu linnaarhitekt: Piiri linna ja maa vahele on mõnes kohas väga raske tõmmata, sest infrastruktuur on läbi põimunud: paljud ümbruskonna vallad saavad oma vee ja elektri linnast.

Pärnus on praegu ehitusbuum. Väga palju tuleb juurde korterelamuid. Planeeritavaid alasid on palju, aga planeeringuid kinnitatud vähe. Linn ise arendab üht piirkonda Papiniidu ja Mai tänava nurgal, kuhu tuleb lisaks 3korruselistele ja ridamajadele ka kõrgemaid, kuni 10korruselisi maju.

Suured muutused on toimunud Tervise veekeskuse juures. Papli tänavale on kerkinud uued villa tüüpi eramud. Liiva tänavale ehitati mullu ka üks sotsiaalmaja.

Koostöös rahvusvahelise noorte arhitektide võistluse võitjatega on planeerimisel uus elurajoon mere ääres veekeskuse ja hotelli Strand vahel. Lisaks elamutele tuleb sinna ka noorterand koos paadisilla ja aktiivse puhkuse võimalustega.

Raja tänava parki olen ma isegi koos teiste 1976. aasta vilistlastega tamme istutanud, kuid tõden, et see on metsaks kasvanud, pime ja räämas piirkond. See oli riigimaa, mille keskkonnaministeerium elamumaana maha müüs, andmata endale aru, mis seal tegelikult on. Nüüd on see ka Natura 2000 aladest välja jäänud, samas on meie planeeritavad elamumaad seal sees. Vaidleme selle üle.

Randa tahame eurorahaga rannapromenaadi valmis ehitada. FKSMi kavandatud kortermajade planeering on takerdunud. Tegelikult oli ju tegu äri-, mitte elamumaaga. Seda funktsiooni püütakse muuta linna tahte vastaselt.

Kunagi Marcel Vichmanni soetatud hoone on linn otsustanud sundvõõrandada.