Projekti hind sõltub selle mahust ja ehitusmaksumusest

Projekti hind tuletatakse ehitusmaksumusest, mis sõltub hoone suurusest. Lisaks sõltub see projekti mahust ehk sellest, palju projekteerijad tööd teevad või milliseid projekteerijaid kaasatakse.

Üldiselt on ehitusprojekti hind 4?10% ehitusmaksumusest. Projekt on Eestis reglementeeritud standardiga ning lisaks näeb majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus ette nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale projektile.

Kui esimene neist loetleb maksimumi, millest projekt koosneb, siis teine esitab miinimumnõuded projektile. Ka on määruses ära toodud jooniste maht suhteliselt väike. Nende järgi on võimalik ehitada, anda hinnangut ehitise püsivuse ja maksumuse kohta, kuid siiski vajaks ehitaja rohkem infot.

4% ehitusmaksumusest on projekti hind, kui piirdutakse ehitusloa saamiseks vajaliku miinimumiga ja ülejäänu jääb omaniku või ehitaja lahendada. Mida täpsem ja detailsem on projekt, seda vähem on vääritimõistmist tellija ja ehitaja suhetes. Järelikult on vaja kaasata rohkem spetsialiste kui arhitekt, kes annab majale kuju, näo ja funktsionaalsuse.

Tehes tarindid suurema kandevõimega kui hoone püsivuseks tarvilik, kulutame asjatult raha. Suure üldistusega võib öelda, et projekti ehituskonstruktsiooni osa on selleks, et leida ökonoomne punkt tugevuse ja maksumuse vahel. Näide: keskmine tala ristlõikega 5×20 cm maksab 105 krooni, tala ristlõikega 10×20 cm 210 krooni. Kui 150 m2 elamu juures läheb vaja ca 100 tala, siis on hinnavahe 10 500 krooni. Optimaalse talade ristlõike määramine on vaid murdosa ehitusinseneri tööst.

Ökonoomsuse saavutame ka kütte-, vee- ja elektriinsenere kaasates. Lisaks tagab elektrispetsialisti projekt suurema turvalisuse. Automaatikainsener aitab maja säästlikumalt kasutada.

Kui spetsialiste on mitu, siis peab keegi nende tööd koordineerima, keegi peab vastutama ja järelevalvet tegema. Kui ühe projekti kallal töötab ca kuus spetsialisti, siis peab olema määratud isik, kes korraldab ja kes vastutab tellija ees.

Vaja on ka järelevalvet, mis toimib omaniku- ja autorijärelevalvena. Omanikujärelevalve jälgib ehitusprojektist ja normidest kinnipidamist. Hea ehitustava juurde kuulub lisaks kohustuslikule tehnilisele järelevalvele ka projekti teinud projekteerija järelevalve.

Ehitus- ja kasutusloa taotlemine on ehitise omaniku kohustus, aga seda on võimalik delegeerida spetsialistile.

Ehitusprojektiga kaasneb sisekujunduse üldlahendus: millist viimistlust kasutatakse, kus on koht seadmetele või sanitaartehnikale.

Hetkel on 140?160 m² üksikelamu ehitusmaksumus ca 1,5 mln kr. On näiteid, kus on odavamalt hakkama saadud, ja on näiteid palju kallimast. 10 000 kr/m² on keskmine arvestuslik hind, mille alusel saab koostada hoone esialgse kalkulatsiooni ja see projekti maksumuse arvutamisel aluseks võtta. Kui soov on ehitada 7000 kr/m², nõuab see arhitektilt ja insenerilt rohkem tööd, kuna võimalused on piiratud. Lahendused peavad olema ökonoomsemad. Kui odavus saavutatakse ?ratsionaliseerimise? teel, kus kallimad materjalid asendatakse sobimatute või muuks otstarbeks ettenähtud odavamate materjalidega, ei ole tegemist ökonoomsusega, sest ekspulatatsioonikulud ja ehitusvigade korrigeerimise kulud kasvavad. Arhitekt ja insener peavad hoone projekteerima kehtivate normide, seaduste ja hea tava järgi. Ümbernurga- või keelatud võtteid projekteerimisel ei kasutata, seetõttu ongi keskmine ehitusruutmeetri hind 10 000 kr/m².

Hoone tegelik maksumus pannakse paika ehituseelarvega ja selle järgimine ning vajadusel projekti korrigeerimine on arhitektile ja insenerile kohustuslik. Projektiga peaks kaasas käima eelarve, et ehitus ei jääks pooleli tellija raha ülekulutamise tõttu. Ehitusmaksumuse aluseks on tellija võimalused ja nende järgi tuleb ka projekt teha. Kui tellija on arvestanud eluasemele 1,5 mln kr, siis saab ehitada ca 150 m² maja, mille ehitusprojekti hind on miinimumnõuetele vastates 63 000 kr ja täismahus (sisekujunduse ja haljastusprojektita) 150 000 kr.

Autor: Ahti Kooskora