Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn ja Harju otsivad teede rahastamiseks võimalusi
Senini kaalutud rahastamisskeemide kasutamist, kus Tallinn ehitatud tee järgnevate aastate jooksul välja ostab, takistab pealinna suur laenukoormus. Samuti vajab kopsakat omafinantseeringut teedeehitus Euroopa Liidu raha eest.
Harju maavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse teabepäeval osalenud transpordiettevõtte OÜ Viimars juht Illar Hallaste ütles: ?Mure katkiste teede pärast on üleüldine ja kuulub juba seltskondliku vestluse alla.? Hallaste sõnul paneb samas tunduvalt rohkem muretsema see, et lähiaastatel kahekordistub Viimsi, Pirita ja Merivälja elanikkond, kuid Tallinna kommunaalamet pole veel teede laiendamise plaane tegema hakanudki.
Autovoolu pidurdamiseks võiks Hallaste sõnul teha kesklinna sissesõidu tasuliseks või suurendada oluliselt ühistranspordi soodustusi.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel sõnas, et teede remontimisele ja arendusele saab Tallinn kulutada tänavu vaid 4,9 miljonit krooni. Möödunud aastal oli see summa veelgi väiksem, 1,6 miljonit krooni. ?Tänavatest ei vasta aga kaks kolmandikku kehtivatele nõuetele,? ütles Koppel.
Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) vanemspetsialist Maiga Õunas märkis, et poliitikute otsustusvõimetus ja juba alustatud teeprojektide edasilükkamine muudab ehituse kallimaks.
Näiteks maksis kolmekorruseline Haabersti ristmik esialgse kava kohaselt 621 mln krooni ja ristmiku miinimumvariant 411 mln krooni. Kui Tallinn hakkab tuleval aastal ehitama ristmiku miinimumvarianti, läheb see ikkagi maksma vähemalt sama palju kui esialgne maksimumvariant, rääkis Õunas.
Praegu külmutatud Haabersti ristmiku puhul on maade ostule, projekteerimisele ja nõustamiselekulutatud üle 40 miljoni krooni.