Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürikorter võib kallineda kuni 30 protsenti
Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimehe Aare Pällini sõnul jääb üüri hinnatõus 20?30 protsendi piiresse, sest majaomanikud on huvitatud üürnike hoidmisest ja väga palju juurde küsima ei hakka. Pealegi vajavad nõukogude ajal lagunenud hooned investeeringuid pikema aja jooksul, lisas ta. Seni oli omanikel raske teha hädavajalikkegi investeeringuid ja ka pangad olid ettevaatlikud laenu andmisel. Pällini sõnul elasid sundüürnikud seni omanike arvel ja äsja vastuvõetud seadusemuudatus aitab õigluse majja tuua. ?Üürnikule jääb alati võimalus mõni teine üüripind leida või võtta laenu päris oma eluaseme soetamiseks,? lausus ta.
Pällini sõnul kujuneb ruutmeetri tegelik hind omaniku ja üürniku kokkuleppel ja võib olla igal konkreetsel juhul erinev. Majaomanike liit lubab omalt poolt anda nõu ja soovitusi ning aidata lepingute sõlmimisel.
Tallinnas Salme kultuurikeskuse taga Kalevi 29 maja omav Kalju Aleksius ütles, et ta on hoonesse paigutanud kõik oma viimase kümne aasta jooksul kogutud säästud, mida tal nüüd, tänu üüri piirmäärade vabakslaskmisele, on võimalik isikliku pensionifondina kasutada. ?Minu majas elas noor pere kõrvuti sundüürnikuga, kes maksis korteri eest palju vähem. Kus siin see õiglus oli?? küsis ta. Aleksius avaldas arvamust, et nüüd korterite hinnad enamiku üürnike jaoks pigem langevad, sest ükski majaomanik ei taha ruume tühjana hoida. Eelmisel aastal ületasid Aleksiuse pere kulud üürimaja hooldamisel 300 000 krooni võrra saadud tulu. ?Ma tean sundüürnikke, kes on ise majaomanikud, kuid hoiavad korterist kinni, et linnalt raha välja pumbata. Nüüd peaks abi hakkama saama need, kes seda tõepoolest vajavad,? rääkis mees, kes on ise 15 aastat Lasnamäel kooperatiivkorterit maksnud.
Tallinna Üürnike Ühenduse esinaine Helle Kalda lubab üüri piirmäärade vabaks laskmise vastu edasi võidelda, ehkki tõdeb, et rong on läinud.
Kalda sõnul pöördub üürnike ühendus nüüd presidendi poole ja kui see ei aita, otsib abi Euroopast. ?Eks Reformierakonnal ja Res Publical oli vaja omanikele üürnike arvel kingitus teha,? tõdes ta.
Kalda sõnul juhtub nüüd kogu Eestis see, mis Tallinnas Fenno Varale kuuluvas majas, kus üüri hind tõusis sajale kroonile ruutmeetri pealt ja osa inimesi tõsteti tänavale.
Kalda hinnangul toimus majade tagastamine omal ajal maksumaksja kulul ja nüüd peab maksumaksja paratamatult suureneva toimetulekutoetuse kaudu kinni maksma ka tagastatud hoonete renoveerimise. Tema hinnangul tõuseb üür õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades nüüd kuni kümme korda, toimetulekutoetus aga 3?4 korda. Tallinnas on Kalda andmetel tagastatud kaks tuhat maja ja neis elab 60 000?80 000 sundüürnikku.