Eero Rändla rajas nullist kruusatehase

Signe Kalberg 17. juuni 2004, 00:00

Kuidas sai Teist kui parteitöötajast tehase direktor?
Oli aasta 1989, kui töötasin Pärnu rajooni Täitevkomitee esimehe asetäitjana, minu kureerida oli ehitus, ehitusmaterjalide majandus. Ühel ilusal päeval tulid täitevkomiteesse Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituslabori töötajad, kes olid tegelenud kergkruusaga. Nad olid leidnud Põhja-Rootsist müüa oleva kergkruusatehase ja tulid ettepanekuga alustada Pärnumaal kergkruusa tootmisega.

Samal päeval, kui aktsiaselts moodustati, tehti mulle ka ettepanek asuda tegevjuhi kohale.

Oli Teil kõhklusi ametit vastu võttes?
Absoluutselt ei olnud kõhklusi, kuna teema oli niivõrd huvitav. See oli väga tõsine väljakutse, kuna aktsiaselts sai loodud mõned kuud enne Eesti iseseisvumist. Aeg oli keeruline, aga seda magusam see väljakutse oli.

Kas see magusus on kestnud tänini?
On küll. Asja teeb magusaks, et tehas on pidevalt arenev süsteem. Kui võrrelda seda aega, kui tehase tööle saime ja hakkasime kergkruusa tootma, siis oleme tehase tunnitootlikkust tõstnud 2,5 korda.

Kui suurt töötajaskonda Te juhite?
ASiga Leharu alustades olin mõned kuud täiesti üksi, siis mitu kuud kolmekesi. Siis kandis 66 protsenti töötajaist eesnime Eero. Kui kergkruusa tootma hakkasime, oli tööl 36 inimest. Praegu on tööl 109 inimest, oleme Häädemeeste vallas suurim tööandja. Praktiliselt kõik töötajad on siinsest vallast, nagu ka osa spetsialiste.

Palju Te töötajate valikul oma sõna sekka ütlete?
Viimases ?otsas? ma kõigiga isiklikult kohtunud pole. Aga muidu võib küll öelda, et kaader on minu valitud. Juhtkaardi töötajate osas olen kasutanud enda arvamuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks personalifirmasid. Olen püüdnud oma kaadri valikul lähtuda praeguste töötajate soovitustest. Meeskonnatöö toimub ju nende endi vahel.

Mida Te hindate kõige enam meeskonnatöös?
Pühendumust.

Kuidas seda hindate?
Küllaltki palju mängib kaasa kõhutunne. Inimestega rääkides pole ma olukorda ilustanud, pigem hullemaks teinud, siis ma olen jälginud, kuidas reageeritakse. Kas inimene täiendab minu mõtteid?

Kuhu Te tahate karjääriredelil välja jõuda?
Kunagi panin enda jaoks paika tingimuse, et kui meie kergkruusa- ja plokitehas saab Euroopa kontserni parimaks, olen ma oma eesmärgi saavutanud. Plokitehase poolt võib öelda, et oleme kontserni parimad, aga mitte kergkruusatehasena. Kuid me oleme kontserni 11 kergkruusatehase seas üle keskmise.

Millistel tingimustel olete valmis töökohta vahetama?
Neid tingimusi, mis erineksid praegusest olukorrast, on raske pakkuda. Küll aga pole välistatud minu nõusolek sellise huvitava väljakutse peale nagu Häädemeeste tehase ülesehitamine.

Tunnen endas veel jõudu alustada nullist ja viia ettevõte enda mõistes heale tasandile.

Mis kosutab praeguses töös Teie hinge?
Kõik väikesed kordaminekud, mida ma püüan hästi suureks puhuda. Arvan, et inimesed võtavad loomulikuna, kui kõik hästi läheb, ja nad ei oska väikest kordaminekut enda jaoks suureks teha, et hinge ravida.

Kui palju jääb Teil aega tegelda peale töö ka oma huvialadega?
Ma ei saa öelda, et aega on piisavalt, näiteks bowling?uga tegeleks tunduvalt rohkem. Talvel käime perega nii palju kui võimalik suusatamas ja ujumas. Kord nädalas vähemalt.

Miks just bowling, aga mitte golf või tennis?
Hakkasin sellega tegelema siis, kui see oli täiesti uus ala ja Pärnusse ehitati esimene saal. Ta polnud niivõrd moeasi, kui just huvitav. See on koht, kus saad endaga võidelda. Olen olnud pikka aega sportlane, tegelesin 15 aastat sportvõimlemisega ja Pärnus sai tänu sportvõimlemisele tehtud ka kunagi varieteed. Sportlase hing tahab parimaid tulemusi ja endast võitu saamist. Bowling on seepärast huvitav, et siin ei sõltu kõik ainuüksi mängijast, vaid tulemusi mõjutavad ka muud tegurid. See on ka hea stressimaandaja.

Kui palju jääb aega ajalehtedele-raamatutele?
Kodus käivad Äripäev, SL Õhtuleht, Postimees, Pärnu Postimees, terve rida ajakirju, nende seas ka Kroonika, sest üks informatsioon täiendab teist. Võrdlusmoment on huvitav. Päris juturaamatuid pole aega lugeda, kuna infot, millega kursis tuleb olla, on palju.

Miks Teist sai elektriinsener?
Mul oli see otsus tehtud juba kaheksandas klassis ja seepärast läksin õppima ka keskkooli vastavasse eriklassi. Keskkooli lõpetades olime III kategooria elektrikud. Mulle hakkasid meeldima automaatsüsteemid tõenäoliselt seepärast, et isa ehitas maja ja tekkis huvi, kuidas elektriga muuta elu selles majas mugavamaks.

  • Viktor Valkiainen, Optiroc ASi tegevdirektor, kolleeg:
    Tunnen Eero Rändlat umbes 15 aastat. Juhina on ta julge pealehakkamisega, vahel liigagi julge.

Kuna meie ettevõtte osa, mida ta juhib, annab täna üle poole kogu Optiroci käibest, on ka kogu ettevõtte edukuse võti suures osas Eero eduka tegutsemise tagajärg.

Väike pole ka tema kui Eestis selle tootmisharu ühe algataja isiklik panus.

Tööväliselt on Eero tubli ja aktiivne bowling?u-mängija ja kindlasti tuntud autoriteet kogu Pärnumaal. Kui midagi kritiseerida, siis ta võiks suitsetamise maha jätta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing