Enne SEBi puhastasid Ühispanga juhid bilanssi

Viie miljoni ASi Eesti Ühispank aktsia kadumine on avalikuks toonud uusi kriminaalse maiguga episoode. Dokumentide järgi võttis offshore-firma kontolt välja sularaha varidirektorist isik, kes pole Eestis käinudki. Seega võib tegu olla allkirja võltsimise või koguni rahapesuga. Juhtumit uurib politsei rahapesu andmebüroo. Praegu on Ühispangas sees ka maksuameti revisjon.

Äripäev leiab, et Ühispanga usaldusväärsus on löögi all ja vaikimine kahandab seda veelgi.

Loo algus on teada, lõpp seni veel mitte. Ajal, mil Ühispank võttis üle Põhja-Eesti Panga, olid viimase aktsionärid Eesti Pank ja valitsus kokku 50 miljoni krooniga. Ühinemise käigus läksid need aktsiad tasuta üle ülevõtjale ehk Ühispangale, kuna Põhja-Eesti Pank oli väidetavalt raskes seisus. Ühispanga seisukohalt tasuta kaasavarana tekkinud viis miljonit omaaktsiat olid mõeldud võtmetöötajate aktsiaoptsioonideks, nn kuldseteks käeraudadeks. Sellest edasi toimunut seletavad Ühispanga juhid juba äärmiselt vastumeelselt.

Tõenäolisim stsenaarium on, et Ühispanga tippjuhid number üks ja kaks, Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter, realiseerisid need aktsiad offshore-firmade kaudu enamjaolt isekeskis. Rahakas suurostja oli ka olemas ? Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), kelle huvi oli kõik Ühispanga aktsiad enda kätte saada. Ja seda vaatamata osa aktsiate mittetavapärasele päritolule ? Ühispanga juhtkonna kätte usaldatud panga omaaktsiad ? ja aktsiate paiknemisele off-shore-firmade kontodel.

Siiani eetikaga vastuolus tehing võib muutuda kriminaalseks, kui leiavad kinnitust pangadokumentidel allkirja võltsimine, sularahas aktsiate müügitulu väljavõtmine kui rahapesu ja müügitulult tulumaksu maksmata jätmine. SEBi pakutud hind oli 38 krooni aktsia kohta, mis oli arvestades tollast börsihinda ja optsiooniprogrammi ühe aktsia hinda ? 15 krooni ? väga soodus. Seni puuduvad tõendid, et endale kuldsed käerauad kinnitanud oleks aktsiate eest pangale 15 kroonigi maksnud.

Kuidas on võimalik, et miljonid kadusid tähelepanu äratamata? Riigi raha ? pole selget ja tugevat eraomanikku, kes oleks otsest kahju saanud. Äripäev on arvamusel, et Eesti Pank ja valitsus (kuigi tollal oli peaminister Mart Siimann ja rahandusminister Mart Opmann) sooviksid ebameeldiva episoodi uurimise sumbumist, kuna keskpangale ja riigile kuulunud aktsiad lihtviisiliselt omastati. Aktsiad kui finantsvara ei läinud Ühispanga kapitalistruktuuri tugevdamiseks, nagu mõeldud.

Teine kahjusaaja oli AS Eesti Ühispank (tulude vähenemise tõttu tema aktsionärid), kelle juhid koostasid endale panga arvel äärmiselt soodsa äriplaani. SEB kui heauskne ostja asja ei kommenteeri, seda ei tee ka Ühispanga tollase nõukogu liikmed, kes oleks pidanud pangale kahjulikku tehingut tõkestama. Paraku kuuletus nõukogu juhatusele. Asjaomaste isikute kidakeelsuse põhjus võib olla palju sügavam kui näiteks maksuasjade oodatav aegumine mõne konkreetse eraisiku-pangajuhi suhtes (Põhja-Eesti Panga liitmine ja optsiooniprogrammi väljakäimine toimusid ju 1997. aastal). Rahapesu ja võltsimise kahtlus, offshore-firmade ning varidirektorite kaasamine annab juhtumile rahvusvahelise dimensiooni. Panga mainet see ei tõsta.

Autor: ÄP