ID-kaardi omaniku riiklik meiliaadress kujul eesnimi.perenimi [email protected]

Kõik ID-kaardi omanikud, keda tänase seisuga on üle 524 000, on tegelikult saanud endale kaks uut e-aadressi kujul [email protected] ja [email protected] (xxxx tähistab neljakohalist genereeritud numbrit, sest ühe ja sama ees- ning perekonnanimega inimesi on ID-kaardi omanike seas palju), vahendab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse IT haldusosakonna juht Riho Oks. Tema sõnul on vaikimisi antud aadressid kodaniku jaoks suletud ja sinna saadetud kirjad laekuvad saatjale tagasi.

Antud aadresside aktiveerimine ja taas sulgemine on kodanikule vabatahtlik. Aktiveerimine tähendab, et kodanik märgib kodanikuportaalis ära e-aadressi, mida ta igapäevaselt kasutab, ehk ta ei saa lugeda @eesti.ee-aadressile saadetud kirju kodanikuportaalis, vaid peab seda tegema seal, kuhu ta oma kirjad on suunanud. Kirju võib suunata ka mitmele erinevale aadressile.

Hetkel ei ole riik pidanud vajalikuks pakkuda kodanikule e-kirjade majutamist. Küsimusele, miks siis riik üldse sellist aadressi soosib, vastab Oks, et ikka selleks, et kindlustada konkreetsele isikule saadetud kirja jõudmine õige adressaadini. ?Aadress kujul [email protected] ei pruugi ju tegelikult olla minu registreeritud e-aadress,? ütleb Oks. ?Küll aga ei saa keegi teine peale minu suunata minu @eesti.ee-aadresse, sest nende suunamine eeldab isiku tuvastamist ID-kaardi abil.?

Tema sõnul saadab riik antud aadressi vahendusel kodanikule e-kirju, mis sisaldavad konkreetset isikut puudutavat informatsiooni. Näiteks soovitakse teavitada kodanikku, et tema juhiluba aegub kuu aja pärast, või soovitakse edastada informatsiooni teatud piirkonna elanikele planeeritavatest tegevustest piirkonnas.

Oksa sõnul hakatakse selle aadressi kaudu saatma ka sellist infot, mida muul viisil, näiteks tavapostiga, ei saadeta. ?Üks suuremaid @eesti.ee-aadressi eeliseid ongi see, et riigil on võimalik operatiivselt hoida kodanikku teadlikumana temaga seotud toimingutest, sest e-posti edastamise kiirus ning madal kulu lubavad saata oluliselt rohkem informatsiooni. Seega on võimalik kodanikku teavitada oluliselt rohkemates situatsioonides, kui seda täna tehakse pabermaailmas,? vahendab Oks.

Riikliku meiliaadressi kasutamine siiski kohustuslikuks ei muutu. Pigem on antud lahendus loodud ühe lisavõimalusena suhtluseks riigiga, sõnab Oks. ?ID-kaardi kohustuslikuks muutmist võrdlen mina ikka senini kehtinud peamise isikut tõendava dokumendi formaadi muutmisega, millega kaasnesid uued lisavõimalused,? sõnab ta. ?Kui seni sai isikut tõendavat dokumenti kasutada vaid füüsilises maailmas, siis nüüd saab sellega tõendada oma isikut ka digitaalses maailmas ning anda digitaalseid allkirju.?