Auto- ja bussijuhiks saamine hakkab maksma tuhandeid

Autoveo seadusest ja ELi direktiividest lähtuvalt peavad kõik reisijateveoga tegelevad bussijuhid läbima täienduskoolituse 1. jaanuariks 2006, kaubaveoga tegelevad kutselised autojuhid aga 1. jaanuariks 2007. Järelevalvet koolituse läbimist tõendava dokumendi olemasolu kohta hakkab pärast tähtaegade kukkumist kontrollima politsei, selle puudumine võib tuua kaasa rahatrahvi kuni 6000 krooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Jaak Ideon tunnistab, et seadus ei ütle päris konkreetselt, milliseid autojuhte antud kohustus puudutab, kuid tema hinnangul peaks igal sõidukil, mille omanikul on tegevusluba veoteenuse osutamiseks, olema tulevikus erikoolitatud autojuht.

Rahvusvahelisele veole on Ideoni sõnul lubatud Eestis 4800 ja siseriiklikule veole 3700 sõidukit, seega kokku 8500 sõidukit ehk vaja oleks koolitada umbes 10 000 autojuhti. Nendest ca 1000 on bussijuhid ja 9000 veoautojuhid. 1. jaanuari 2004 seisuga oli koolituse läbinud vaid 672 bussijuhti ja 1150 veoautojuhti. ?Seega on bussifirmad võtnud koolitust oluliselt tõsisemalt kui kaubavedajad,? nentis Ideon ja lisas, et seadus puudutab ka kõiki taksojuhte, kes peavad koolituse läbima samaks ajaks kui kutselised autojuhid.

Autojuhtide koolitamisega tegeleva Haja Autokooli direktor Ants Elb tõlgendab seadust pisut teisiti, tema on aru saanud, et mitte veoteenuse litsents ei saa määravaks, vaid see, kas konkreetne autojuht tegeleb veoga või mitte. Sõltumata sellest, mis kategooria autoga ta seda teeb. ?Ehk kui näiteks inimene veab gaasipliite selleks, et neid paigaldada, pole tal vaja täienduskoolitust, sest ta on gaasipliitide paigaldaja, kui ta aga veab gaasiballoone, siis ta on autojuht,? lausus Elb, kelle hinnangul puudutab see igaüht, kelle ametinimetuseks on autojuht.

Sellisel juhul peaks koolituse läbima 30 000?40 000 juhti, millest igaühe eest tuleb tööandjal maksta vähemalt paar tuhat krooni. ?Koolitus koosneb 35 tunnist teooriast ja 6 tunnist praktikast. Seda juhul, kui inimene juba töötab auto- või bussijuhina,? lausus Elb. Kui inimene sellel ametikohal ei tööta, aga tahab kutseliseks juhiks saada, tuleb esmalt läbida 102 tunni pikkune kursus, mis maksab 3800 krooni.

Bussijuhiks saamine saab olema aga veelgi kulukam: tuleb läbida 92 tunni pikkune koolitus, mis maksab 3800 krooni ja lisaks tuleb läbi teha 20 tundi sõidukoolitust. Sõidukoolituse tunnihinnaks on aga 145 krooni, ehk kokku tuleb bussijuhiks saamise eest maksta 6700 krooni.

Jaak Ideoni sõnul ongi hetkel kõige pakilisemaks probleemiks see, et puudub riigi rahastatav autojuhtide ametikoolitus vaatamata sellele, et statistika hinnangul annab veondussektor ca 9,1% rahvuslikust koguproduktist ning oleks loomulik, et veondussektori olulise kutseala töötajate ettevalmistamisest võtaks osa riiklik haridussüsteem.

?Praegune olukord, kus igaüks ise maksab koolituse eest turuhindadega, on muutnud paljudele noortele tööturule sisenejatele autojuhikoolituse raskesti kättesaadavaks,? nentis Ideon.