Eesti FIE saab ELi riikides vabalt oma teenust pakkuda

Merike Lees 18. juuni 2004, 00:00

FIE töötamisel teises ELi riigis tuleb teha vahet, kas ta pakub teenust või müüb oma tööjõudu, ütles tööturuameti välis- ja personaliosakonna juhataja Alice Lugna.

Teenuse pakkumiseks võib FIE minna vabalt mis tahes Euroopa Liidu riiki, võtta seal end FIEna arvele ja hakata pakkuma oma teenust ja maksma makse vastavalt selle riigi seadustele.

FIE ei tohi aga minna teise liikmesriiki, mis ei ole oma tööjõuturgu Eestile avanud, müüma oma tööjõudu palgatöölisena, kuna siis kehtivad temale tööjõu vaba liikumise piirangud. Euroopa kohtu pretsedendid loevad palgatööliseks inimese, kes töötab teise isiku alluvuses ja saab selle eest tasu, selgitas Alice Lugna. Määravaks saab alluvussuhe.

Kui FIE teenust ostab mõni ELi firma, reguleerivad seda teenuseostu firmadevahelised lepingud või läheb FIE teise liikmesriiki tööle töölähetuse korras.

Alice Lugna sõnul võib taoline töölähetus kesta kuni üks aasta.

FIEde teenuse pakkumine on takistatud vaid Saksamaal ja Austrias, sest need riigid taotlesid teenuste vaba liikumise osas seitsmeaastast üleminekuperioodi ehitussektori FIEdele.

Vaatamata FIEde liikumisvabadusele on huvi tööle siirdumise võimaluste vastu väikene. Peamiselt küsitakse infot Soomes töötamise ja maksumäärade kohta. ?Huvilisi on väga üksikuid,? märkis Lugna.

  • Olavi Kärsna, Ettevõtluskonsultant: Euroopasse FIEna, st klientidele töö eest arveid esitava ettevõtjana tööd tegema minna soovijad peavad hoolega tutvuma konkreetse riigi seadustega.

Kõigepealt peab teadma, kui kaua võib ELi liikmesriigi kodanik riigis viibida ilma residentsust taotlemata. Ettevõtjalt ELi riikides tööluba reeglina ei nõuta.

Enamasti peavad Euroopas ka füüsilisest isikust ettevõtjad ennast registreerima, aga võimalikke variante selle juures on väga palju. Tegevust alustades on mõned võimalused näiteks registreeruda:
- maksuametis,
- ainult kohalikus omavalitsuses, mis edastab ise teated kõigile asjassepuutuvatele instantsidele,
- ettevõtjate registris, mida peab kohalik kaubandustööstuskoda, need võivad olla kas universaalsed või teatud tegevusalade grupile mõeldud,
- ettevõtteregistris, mis asub kohaliku kohtu juures,
- maksuametis ja kohalikus omavalitsuses jne.

Kohaliku omavalitsuse mõiste võib jällegi olla hallatava piirkonna mõttes väga erinev. Mõnel pool on vaja ainult registreerimist kui endast teadaandmist, mõnel pool on aga vajalik ka registreeriva organi nõusoleku saamine.

Mõnedes riikides on väga ranged reeglid kutseoskuste tõendamisel ja ilma selleta ei saagi seal enamikul mõeldavatel aladel FIEna tegutsema hakata. Eesti teatavasti FIEde kutseoskusi ei sertifitseeri ja nii võib meie inimestel raskeks minna riikides, mis kohaliku sertifikaadi kõrval tunnistavad ka inimese kodumaal välja antud oskustunnistust. Aga võib ka minna vaja kohalikku diplomit.

Sotsiaalmaksuga on FIEdel lood väga erinevad. Mõnes riigis on kõik välisettevõtjad käibemaksukohustuslased sõltumata käibest, ja kui asi sõltub käibest, on kohustuslasena registreerimise piirid erinevad. Mõnel pool on vaja ennast käibemaksukohustuslasena täiendavalt registreerida, mõnel pool piisab ühekordsest maksuametis registreerimisest.

Mõnel pool peavad töötingimuste ja ­hügieeni kohta omama mingit tunnistust kõik ettevõtjad, mõnel pool jälle ainult toiduga kokkupuutujad. Eestlasele võib teiste riikide protseduurides olla palju ootamatut, aga seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest nende rikkumisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing