Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Komisjon võib kohustada ühinevaid firmasid ettevõtteid müüma

Kristi Lehtis 18. juuni 2004, 00:00

Enamikule äriühingutest, mis peavad oma ühinemisest teatama Euroopa Komisjonile, antakse luba ühinemiseks ilma suuremate probleemideta. Vaid juhul, kui ühinevad pooled on jätnud ?kodutöö? tegemata, võib nii neid endid kui ka Euroopa Komisjoni konkurentsiametnikke ees oodata pikaldane ja piinarikas protsess.

Näiteks võib sellisel juhul Euroopa Komisjon otsustada, et äriühingud peavad müüma osa oma aktsiatest, varast või isegi mõne oma ettevõtetest, kui nad soovivad oma ühinemisplaanid lõpule viia. Niisuguseid muudatusi ühinemistingimustes, mida Euroopa Komisjon käsib ühinevatel äriühingutel ette võtta, nimetataksegi heastamisvahenditeks.

Heastamisvahendeid kasutatakse juhul, kui komisjon soovib vältida ühinemisega tekkida võivat konkurentsi kahjustavat olukorda turul. Selliseid keerulisi kaasuseid esineb alla 10% juhtudest. Näiteks eelmisel aastal pidi komisjon kasutama heastamisvahendeid 17 korral, kusjuures kokku võttis komisjon vastu 231 ühinemisotsust.

Heastamisvahendid valivad äriühingud ise, kuid silmas tuleb pidada, et komisjonil on õigus tehtud ettepanek kas vastu võtta või tagasi lükata. Seepärast on väga oluline ELi konkurentsiametnikega eelnevalt vestelda ning uurida, mis neile vastuvõetav on. Kui seda ei tehta, võivad pooled end avastada olukorras, kus nende pakutud heastamisvahend ei ole komisjonile sobiv ja ühinemine keelatakse, nii juhtus näiteks SCA / Metsä Tissue kaasuse puhul.

Praktikas kasutatakse tihti heastamisvahendina aktsiate või vara müüki ning intellektuaalse omandiõiguse loovutamist. Kuid vaieldamatult populaarseim heastamisvahend on äriühingule kuuluva iseseisva ettevõtte müük.

Äriühingu omanikele võib oma ettevõtte müük tunduda väga hirmutava abinõuna. Eriti seetõttu, et ettevõte tuleb müüa koos kõige äritegevuseks vajalikuga ning loodavast ettevõttest peaks saama tulevikus ühinevale äriühingule arvestatav konkurent turul. Näiteks Nestle/Perrieri juhtumi puhul pidid pooled müüma konkurentidele neli mineraalvee kaubamärki koos tootmisliinidega.

Euroopa Komisjoni jaoks on oluline vältida kahe konkurendi ühinemisel tekkida võivat konkurentsi olulist vähenemist turul ja seega püütakse ettevõtte müügi näol kunstlikult juurde tekitada üks lisakonkurent. Silmas peetakse just tarbijate heaolu, et kaupade kvaliteet ei langeks ega hinnad tõuseks.

Ettevõtte müügi üle teostab järelevalvet poolte valitud ning komisjoni kinnitatud usaldusisik. Enamasti on usaldusisikuks majandusteadmistega inimene, näiteks investeerimispankur või majanduskonsultant. Usaldusisiku roll on olulisem, kui esmapilgul võiks arvata. Nimelt kui äriühingud ei suuda ettevõtet teatud tähtaja jooksul müüa, võib usaldusisik komisjoni nõusolekul seda ise teha. Temale müügiks antud aeg on keskeltläbi kuus kuud. See on ebameeldiv uudis ühinevatele äriühingutele, sest lühike tähtaeg, mille jooksul peab usaldusisik iga hinna eest ettevõtte müüma, ei anna neile enamasti võimalust saada õiglast hinda. Selle aja peale teavad ka konkurendid, et äriühing on sundolukorras, mis omakorda annab neile kauplemiseelise.

Usaldusisiku õigus müüa ettevõte ükskõik mis hinnaga on komisjoni jaoks omamoodi sunnimehhanism, millega pooli tagant kiirustada.

Komisjonil on varuks ka veel teine vahend, nn kroonijuveeli strateegia. See tähendab, et kui pooled ei ole müünud ettevõtet komisjoni määratud tähtajaks, peavad nad karistusena müüma midagi veelgi väärtuslikumat, kui esialgselt komisjoniga kokku lepitud sai (näiteks Industri Kapital / Dyno ja Nestle / Ralston Purina lahendid).

Kokkuvõtteks, kuigi heastamisvahendite kasutamise mõte on hirmutav igale omanikule, on siiski oluline varajane probleemide identifitseerimine ning nende arutamine komisjoni ametnikega. Kõige hullem, mida pooled teha võivad, on faktide ning tõusetuda võivate probleemide varjamine. Kuna komisjon küsib alati ka konkurentide arvamust, viitavad nood turul tekkida võivatele probleemidele alati suurima heameelega.

Ettevalmistav etapp (st enne ühinemisavalduse esitamist) on üks olulisemaid etappe ühinemise õnnestumise seisukohalt.

Poolte nõustajatel tuleb ennetada tekkida võivaid probleeme ning neid komisjoni esindajatega nii varakult kui võimalik arutada. Selline käitumine säästab oluliselt aega ja stressi hilisemates faasides.

Teine on esialgse uurimise etapp (ehk I faas). Esialgse uurimise faas algab ühinemisteate esitamisega ja lõpeb otsuse tegemisega või asja II faasi saatmisega.

Heastamisvahendid peavad olema esitatud 20 tööpäeva jooksul pärast ühinemisavalduse esitamist ning need peavad olema nii selged ja iseenesestmõistetavad, et komisjon võib rahus otsuse langetada, ilma II faasi minemata.

Kolmas etapp on sügavuti uurimine (ehk II faas). Heastamisvahendid peavad olema esitatud 65 tööpäeva jooksul pärast II faasi algatamist. Üldjuhul on alati parem, kui heastamisvahendid oleks esitatud pigem vara kui hilja. Selles faasis uurib komisjon eriti täpselt turu olukorda. Konkurentidele ja tarbijatele saadetakse küsimustikud ning nende arvamused omavad suurt tähtsust otsuse langetamisel.

Neljandaks tuleb otsuse täideviimise etapp. Üldiselt ei tohiks heastamisvahendid nõuda edasist valvet pärast otsuse langetamist. Erandiks võivad siin olla usaldusisiku kinnitamine, ettevõtte müügi üle järelevalve teostamine, ostja heakskiitmine jne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing