Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maakodu metsa veeres ja vee ääres

Tiina Kolk 18. juuni 2004, 00:00

Üha enam lähevad hinda omaette ?äraolemise? paigad, õdusad maakodud. Polegi oluline, kas see on eestiaegses talukompleksis, modernses suvemajas või arhetüüpses palkelamus. Juurteta maakodu rajajal on kõige lihtsam soetada palkmaja.

Sajandeid ehitati rehielamuid tahumata ristpalkidest, mis varati (varama ? palgile pikuti renni sisse raiuma või kiskrauaga jooni tõmbama) ja mille vahed topiti hoolikalt samblaga. Rehielamu kõigi ruumide põrand tehti savist, paekivialadel oli rehetubadel ka suurtest paeplaatidest põrandaid, märgib oma monograafias ?Rahvapärane arhitektuur? Tamara Habicht. Palkmajad võluvad oma ökoloogilisusega, olles ?isehingavad organismid?, kus talvel on soe ja suvel jahe.

?Üldiselt sobib palkmaja kõikjale loodusesse, kuid elumajana ei soovitaks ma seda püstitada tuultele avatud rannikualadele,? sedastab palkmaju tootva Hobbiton OÜ kvaliteedijuht Vahur Parron. ?Pidevas tuules võib palkmaja soojapidavus jääda näiteks kivimajale alla. Suvilate puhul, kus aasta ringi ei elata, pole see probleem nii tõsine.?

?Jõulise loomuga palkmaja eeldab ehedaid materjale ja uudseid lahendusi,? nendib maastiku- ja sisekujundust tegev arhitekt Kersti Lootus.

Näiteks Võrumaal metsade rüpes järve kaldal asuvasse maakodusse kavandas Kersti sisekujunduse ja unikaalse mööbli, mille omanäoline, palkseinaga sobiv rustikaalne ilme saavutati peitside ning puidu vanutamisega. Selle maja musta-valgekirjute vasikanahkadega kaetud kastdiivaneid võib ka külaliste magamisasemetena kasutada.

WC-poti ümber pandud lauad jätavad tõelise kuivkempsu mulje. Väga suurt rõhku pani sisekujundaja du?iruumile, millel on Saaremaa dolomiidist seinad ja põrand ning tiikpuust kraanikauss, mis on tehtud Tartu tünnitehases. Hinnaline kollakaspruun tiikpuit on kõva, erakordselt vastupidav ning tänu kõrgele õlisisaldusele ka vettpidav materjal ja sobib hästi kraanikausiks.

Siseruumide seinad on õlitatud linaõliga, piirdelaudadele on sinise vesipeitsiga veidi värvi lisatud. Õlitatud ja kergelt lakitud põrandatele võib kanda maalingu, tõmmata sobivas toonis triibu või mingi väikse mustri bordüüriks, mis annab hoonele kordumatu näo, sest sõltumata valmistajafirmast on palkmajad siiski üsna ühte nägu, tõdeb sisekujundaja.

Kuigi õlitatud põrandad on inimsõbralikumad, eelistavad paljud oma palkmajas siiski vastupidavamaid lakkpõrandaid. Lootuse soovitusel võib õli toonides või lubjapiimaga vanutades põrandale hoopis teise näo anda.

Kersti Lootuse arvates eeldab palkmaja ökoloogilist eluhoiakut. Saaremaale mereäärsesse männimetsa püstitatud palkmajja valis ta täispuitmööbli, tekstiiliga kaetud Tarmo Luisu disainvalgustid, villased ja linased tekstiilid ? Eesti firmade seeriatoodangust.

Selles maakodus on suvel kasutusel linased ja talvel lambavillakatted. Soojal ajal on maas kaltsuvaibad ja külmal, kui põrandad on jahedad (sest põrandaküte on ainult niisketes ruumides), lambanahad. Pererahvale ja külalistele on sisekujundaja muretsenud lambanahast sussid.

Lina- või lambavalgete tekstiilidega interjööri ilmet rõõmustaks Kersti Lootus mõne maakodu kihelkonna rahvariidetriibulise padja või voodikattega, mis tekitab ka kohaidentiteedi.

Kardinate valik oli sisekujundajale paras pähkel, mille katkihammustamine võttis aega. Pererahvas ei soovinud sitsi-satsi, kuid tahtis aknaid katvaid katteid. Samas olid maakodus viibides neile olulised aknaist avanevad loodusvaated ? maastikumaalid, mille ilu tahaks täiel rinnal nautida.

Seetõttu pidas Kersti Lootus kõige mõistlikumaks lahenduseks Rooma kardinaid ? hommikul tõmbad nad üles ja sinna nad terveks päevaks jäävad. Kardinad on ainult esimesel korrusel ja teisel korrusel magamistubades, et meie valged suveööd puhkaja und ei segaks.

Teise korruse magamistubade kolmnurkse kujuga akendele mõtles Kersti Lootus välja aknakujulised linasest riidest katted, mida on tugevdatud liimriidega.

Palkmajadesse tasuks Lootuse arvates valida ka puidust lülitid ja pistikupesad, mis annavad kogu sisekujundusele lõpetatud mulje. Vanaaegsed rõivakirstud on Kersti Lootuse arvates maakodusse parimad panipaigad tekkide, vaipade, voodipesu hoidmiseks.

Uutel palkmajadel kipub side ümbritsevaga tihti liiga nõrgaks jääma, hoolimata hoone asumisest looduskaunis kohas. Jupp roigasaeda, väike hekiriba või üksik värav aitavad majal end maastikku kinnistada. Mõned sirelipõõsad, õunapuud ja põhjapoolsesse külge istutatud kuusehekk aitavad koduõue organiseerida ja seletamatult sügavat kodutunnet luua, sõnab ka maastikuarhitektuuriga tegelenud Kersti Lootus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing