Madalad maksud eeldavad hoolivat ettevõtjat

Ettevõtluse toetamine madalate maksudega, võimalikult vähene ümberjagamine ja leebed piirangud eeldavad, et ettevõtjad käituvad ühiskonnas kui ausad ja korralikud pereliikmed. Vastutustundlikult ja teiste suhtes hoolivalt käituv äri on omakorda parim tagatis ettevõtlust toetavale mõtteviisile ja seadusandlusele.

Usk, et äri suudab teha head käskimata ja hoiduda halvast keeldudeta, ei ole kuigi populaarne. Sotsiaaldemokraatliku mõtteviisiga inimesed kirjeldavad ärimehi ja ettevõtteid kui haisid, kes mõtlevad ainult enda kõhu täitmisele. Neile ei meeldi haide paisuv kõht ja neile tundub, et meres, kus ahned haid kroolivad, on väiksematel kaladel halb ujuda. Eriti häirib sotsiaaldemokraate, et ka mõned pisemad kalakesed haideks unistavad saada. Seda nimetavad nad põlgusega haidekultuseks.

Mina ei saa nende vaenulikkusest aru. Minu jaoks on ettevõtted pigem nagu sinivaalad ? suured, aga suhteliselt rahulembesed veeloomad. Üks ettevõtjate lemmiksõnu on ?stabiilsus?. Sinivaala juures on huvitav see, et ta on küll maailma suurim imetaja, aga on ikkagi suutnud sattuda hävimisohtu. No mis maailmavallutaja see ka on, kes iseennastki ei suuda taastoota?

Usun, et äri haarab endas palju sotsiaaldemokraatliku mõtteviisi häid külgi ? tagades samas selle, et need ka tegelikult toimiksid. Eesti sotsiaaldemokraatide põhiloosungeid on töö. Aga töökohti loob ettevõtlus. Mullu oli 74% töötavaist elanikest tööl erasektoris. Riigisektorit peab ülal riigieelarve, see aga täitub üksikisiku tulumaksu kõrval sotsiaalmaksust, käibemaksust ja aktsiisidest. Ehk ettevõtlus annab tegelikult tööd kõigile.

Teine sotsiaaldemokraatide loosung on võrdsus. Minu meelest on see vägagi sarnane ühele teisele ettevõtjate lemmiksõnale ? konkurents. Sisuliselt tähendab konkurents, et kõigil on võrdsed võimalused end üles töötada, nii nagu oskused lubavad. Ehk iga kalake võib saada haiks või sinivaalaks. Ja mis puudutab ?sotsiaaldemokraatia? tagumist otsa ehk demokraatiat, siis on turumajandus demokraatia kants.

Kõik need argumendid ütlevad, et ettevõtlust tuleb toetada, sest selle najal püsib ühiskond ning äri võib usaldada. Kuid osa ettevõtjaid ei käitu hea pereliikmena. Äripäeva 10. mai põhiuudis ?Tappev töö? rääkis näiteks ettevõtjatest, kes pole mõelnud isegi selle peale, et nende töötajad saaksid kempsus käia. On ärimehi, kelle äriidee on ekspluateerida käputäit lihttöölisi ühes ilmanurgas, et siis järgmisse liikuda, kui maapind jalge all kuumaks muutub. Ja on ka ärimehi, kes armastavad oma äpardunud äridele riiklikku toetust lunida ? ?muidu kaovad töökohad? ?, ise raha erinevate firmade kaudu ettevõttest välja viies. See on orjapidamine ja väljapressimine. Samas, kui nad pankrotti lähevad või mujale liiguvad, jäävad neist maha töötud.

Sellised tööjõu ärakasutajad saevad aga omaenda tooli jalgu. Nad panevad ühiskonna mõtlema, et ettevõtjad ei ole madalat maksukoormust ära teeninud, neid peab pidevalt kontrollima ja karistama ning ametiühingute sekkumine on hädavajalik.

Niisamuti seavad maksudest kõrvale hiilivad ettevõtted ohtu neid soosiva seadusandluse. Madalate maksude toetajate põhiargument on, et mõistlikkuse piiresse jääv maksukoormus parandab maksedistsipliini ja raha laekumist riigikassasse. Kui see argument enam paika ei pea, võtavad ettevõtted trumbid oma kaitsjailt ja veavad alt poliitilisi toetajaid.

Loodan väga, et ettevõtlus suudab ja tahab ebaausale konkurentsile ja hoolimatusele inimese suhtes enda keskel vastu panna, sest see on parim argument liberaalse mõtteviisi õigustamiseks.