Silmatorkav Nissani ?Z-maastur? tuli Eesti turgu kompama

Lühidalt, seda autot toodetakse esialgu vaid Ameerika turule, Euroopa tüübikinnitus tal puudub ja Eestis üksiktüübikinnituse saamiseks tuleb üksjagu vaeva näha ja raha kulutada. Kuid juba sügiseks on oodata tema Euroopa versiooni ja selle üle on vaid tuliselt hea meel. Nii palju positiivseid emotsioone pakkuvat autot tuleb harva ette. Tema silmatorkav välimus, head sõiduomadused mis tahes teeoludes, mugavus, kõrge varustustase jne ? see kõik väärib tema hinda igati. Hetkel on see üksiktüübikinnituse korral teisel pool 700 000 krooni piiri, kuid Euroopa tüübikinnituse saamise järel jääb 600 000 krooni piirimaile. Laias laastus tuleb auto hind võrreldav Patroli omaga.

Igatahes esimeste isendite Eestisse ilmumise järel tundub, et Murano peaks eestlaste seas leidma sooja vastuvõtu. Tema Nissan 350Z 3,5-liitrisel V6 bensiinimootoril baseeruv jõuallikas arendab 245 hj ja 333 Nm pöördemomenti, käigukastiks on Nissani uus CVT käsitsivahetuse võimalusega kuueastmeline automaatkäigukast, mis järgib täpselt mootori maksimaalse pöördemomendi rakendumist. Keskmiseks kütusekuluks andis proovisõit 12,8 liitrit 100 km kohta, mida sellise auto ja suhteliselt agressiivse sõidustiili kohta polnud sugugi palju. Täpsemaid tehnilisi andmeid pole Nissan Euroopa turu jaoks mõeldud Murano kohta küll avaldanud, kuid Kanada spetsifikatsioon lubab linnasõidu keskmiseks kuluks 11,8 liitrit 100 km kohta.

Igatahes proovisõit selle autoga jättis üdini positiivse mulje. Vedrustus kurvides kiirel maanteesõidul on võrreldav mis tahes sõiduautoga, ei mingit maasturile omast liigset kõikumist. Müraisolatsioon on sedavõrd õnnestunud, et sõidu ajal ei ole mootori häält üldse kosta. Sama hästi on suudetud summutada ka nn kiviklobin, ehk kruusateel sõidab auto pea sama vaikselt kui maanteelgi ning vedrustus neelab ka suuremad löökaugud ilma probleemideta. Nii auto väline kui ka sisemini disain on üsna sarnane 350Z-ga. Eriti esituled kitsa kollase suunatulederibaga, hõbedane näidikupaneel veidi harjumatult kollase taustaga, samuti rool, mis on justkui otse sportautolt maha viksitud. Ainsaks probleemiks on praeguste Kanada spetsifikatsiooniga autode juures see, et Bose firmamärki kandva audiosüsteemi raadiovastuvõtja on programmeeritud püüdma vaid paaritute numbritega lainealasid, ehk Elmar ja Kuku tulevad nagu muiste, aga Raadio 2 jääb püüdmatuks. Seevastu on heli autos ?viimase peal? ja kui tagant kostuva tümpsu allikat otsima hakata, leiab avara pagasiruumi põhja alt tagavararatta keskelt õhukeses plastikkorpuses asuva Bose subvoofer?i. Kusjuures veel sangaga, et ratta vahetamise ajal oleks seda mugav välja võtta. Tuleb tunnistada, et sellist lahendust pole varem ette tulnud ja, mis seal salata, tegemist on geniaalselt lihtsa lahendusega, mis ehk melomaani kõrvadele pole parim lahendus, muusika tavatarbijale aga täiesti piisav.