Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valik meistrite loomingust
Viimasel Rüütelkonna hoones toimuval Eesti Kunstimuuseumi näitusel esitletakse eesti kunsti klassikat paiksuse ja kohatunde teemadel.
Väljapanekut alustab valik Johann Köleri töödest. Ekspositsiooni jätkavad baltisaksa kunstnikud mõnusate maastiku- ja olustikupiltidega.
Sellel näitusel on rõõmustavalt palju skulptuure. Kõrvuti Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi tuntuimate teostega on näitusesaalides väljas Jaan Koorti, Anton Starkopfi, Voldemar Melliku, Ernst Jõesaare, Henrik Oli jt kujusid.
Taas võib näha valikut nii sageli kui ka harva eksponeeritud Ants Laikmaa, Kristjan Raua, Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Eduard Ole, Aleksander Vardi, Eduard Ole, Märt Laarmani, Aleksander Vardi, Adamson-Ericu, Elmar Kitse ja paljude teiste teostest. Omaette osa näitusel moodustab Eduard Wiiralti graafika. Seekord on vaatamiseks väljas ka tema kõige tuntumad graafilised lehed ? ?Kabaree? ja ?Põrgu?.
?Universaalsed kunstiideed omandavad ääremaade kunstis sageli kohaliku värvingu konkreetse koha ajaloost, kultuurist ja loodusest tingituna. Elatakse paigas, mida lisaks selle füüsilisele mõõtmele kujundavad nii ruumilises kui ka ajaloolises mõttes kaugel asuvate inimeste tunded, kogemused ja mõtted. Kohatunne saab toitu mitte üldisest ja igavesest, vaid surelikkuse kohaspetsiifikast, argielu kogemusest,? sedastab näituse kuraator Tiina Abel.
Kunstisõpradel on aega külastada meeleolukat äratundmist pakkuvat hüvastijätunäitust 2005. aastani, kuni muuseum kolib uude hoonesse Kadriorus.
Autor: Tiina Kolk