Eestlased nõutavad kildu Hiina majandusbuumist

Sirje Rank 21. juuni 2004, 00:00

2003. aasta statistikas oli Hiina viie aasta taguselt 20. kohalt hüpanud Eesti tähtsuselt viiendaks impordipartneriks, ekspordis on Hiina kerkinud 51. kohalt 19. kohale. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmeil tegeleb Hiinast importimisega üle 500 firma, eksportijaid on 200 ringis. Eesti Väliskaubanduse Liidus läinud nädalal toimunud Hiina-teemaline infopäev ei suutnud huvilisi ära mahutada.

?Eestile on Hiinas võimalusi küll,? ütleb naistepesu tootja, ASi Linette juhatuse esimees Mai Parras, ?eriti kasutades ära, et oleme nüüd ELi liige?. Parrase sõnul on mitmed Linette tarnijad Euroopas loonud Hiinas oma tütarfirma ning ka Linette uurib, kas mitte ise otse Hiinast toorainet importida. ?Konkreetsetest plaanidest on vara rääkida, tahan endale enne asjad selgeks teha,? ütleb Parras, viidates infopäeval kuuldule, et arenenumates piirkondades Hiinas on palgad juba Eesti tasemel.

ASi Toom Tekstiil juht Illimar Toom on mitu aastat Hiinast toorainet importinud ning peab võimalikuks, et lähitulevikus alustab ettevõte ka valmis tekstiilitoodete importi. Seda artiklite osas, mis kuuluvad madalamasse hinnaklassi, ütleb Toom. Momendil kavandab Toom Tekstiil Hiina koostööpartneriga ühisfirma rajamist Eestisse, et kakata tootma tekstiilitööstusele toormaterjali.

Pakendikeskus ASi nõukogu liikme Lauri Maaringu sõnul alustas ettevõte Hiina tootjatega koostööd 2002. aastal ning praeguseks on impordi maht kasvanud kaks korda aastas. Pakendikeskus toob Hiinast pakkematerjale ? kilepakendeid, võrkkotte küttepuude pakkimiseks, ühekordseid nõusid. ?Senine koostöö hiinlastega on end õigustanud, toodete kvaliteet on hea. Plaanis on koostööd jätkata, leida uusi tootjaid ja alustada Hiina pakkematerjalide transiidiga läbi Eesti teistesse ELi maadesse,? ütleb Maaring.

Viru Keemia Grupi esimene koostöökava Hiinaga põlevkiviõlitehase projekteerimiseks ja käivitamiseks läks vett vedama, kuid juba on avanenud uus võimalus. Arendusdirektori Jaanus Purga sõnul on nendega ühendust võtnud Fushtuni põlevkiviõlitehase esindajad, et Eesti ja Hiina kogemused kombineerida. Eesmärk on koos välja töötada tehnoloogia, mis aitaks Hiina tehase võimsust kahekordistada. Veel enne sügisest VKG esindajate sõitu Hiina on oodata Hiina tehase esindajaid Eestisse põlevkivitehnoloogiaga tutvuma.

Aktiivsust on ilmutanud ka Hiina pool ise. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane ütleb et Hiina saatkonna kaubandusesindaja ja majandusnõunik käisid aprillis liidus maad kuulamas. Rebase sõnul huvitusid hiinlased üldisemalt Eestis toodetavast ehitusmaterjalist, kuid lubasid konkreetsemate kavadega tagasi tulla. Rebase hinnangul oleks kauge maa taha Eestist mõttekas viia kuivsegusid, aknaid-uksi, puitmaterjali ja kergeid konstruktsioone.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul käisid hiinlased ka selles liidus pinda kompimas.

Hiina-huviga firmadele korraldab väliskaubanduse liit septembris kontaktide loomiseks Jiangsu provintsi kaubandusmissiooni. Liidu juhi Tambet Made sõnul pakub selleks abi ka abi Hiina Saatkonna majandus- ja kommertsbüroo.

Küsimuse peale, kas tegemist on kaasajooksmisega massipsühhoosile, et kõik lähevad Hiina, vastas Made: ?Massipsühhoos ei ole Hiina, vaid Soome. Kõik ettevõtjad arvavad, et peavad laienemist alustama Soomest.?

Eesti suuremate rõivatööstuste hulka kuuluvad Klementi ja Baltika valmistavad kolmandiku oma toodetest Hiinas.

ASi Klementi juhataja Toomas Leisi sõnul ostab ettevõte Hiinast umbes 30% oma brändide all müüdavatest toodetest. ?Aastane suurusjärk on umbes 15?20 miljonit krooni hankehindades,? ütles ta, lisades, et allhanke peamiseks põhjuseks on hind, teiseks pole osa tüüpi toodangu puhul ? näiteks kudumid ja sulejoped ? Eestis olemas sobivat hankijat.

Samas tasub Leisi sõnul Hiinas toota siis, kui tegemist on suurte mahtudega. Väiksemad ja paindlikku lähenemist nõudvad kogused, kus pikalt ette planeerida ei saa, toodetakse seevastu Eestis või kusagil Hiinast lähemal.

Leis ütles, et Klementi jätkab tulevikus sama hankepoliitikaga, allhanke osakaal sõltub toodangu tüübist ja mahtudest.

Kommenteerides võimalust Hiinasse oma tööstus rajada, lausus ta, et see eeldaks suuri investeeringuid: ?Eestist välja oma tööstusega minek oleks täna reaalne Venemaale või Valgevenesse.?

ASi Baltika turundusjuht Anu-Mall Naarits teatas, et Baltika ei ole Hiinas otsekontakte otsinud, küll aga vahendavad Hiinas toodetut agendid Hongkongis ja Inglismaal. ?Ostame näiteks meie oma disaini järgi valmistatud nahktooteid Montoni ja Baltmani, vaba aja rõivaid Montoni ning kudumeid CHR/Evermeni, Montoni ja ka Baltmani kollektsioonide jaoks,? lisas ta.

Naaritsa sõnul valmistatakse umbes 35% toodetest Hiinas. Tooted läbivad kvaliteedikontrolli Eestis.

Hiina ahvatleb oma ülikiire majanduskasvu ja näiliselt põhjatu turuga, kuid mingi hõlbus äritegemise koht Hiina ei ole.

Edu võivad tuua ootamatud ni?itooted, nagu näitab Soome ekspordikogemus Salmi Zippersi tõmblukkude või FinnHepo kabjaraua naeltega. Edu eeldab aga korralikku eeltööd.

?Enne kui Hiinas siidrit tootmata hakata, peaks ikka uurima, kas hiinlased siidrit joovad. Pärast on narr mööda kõrtse joosta ja toodet müüa üritada,? ütles Helsingi Ülikooli Hiina-ekspert Mikael Mattlin väliskaubanduse liidu (VKL) infopäeval, mis tutvustas ettevalmistusel olevat Eesti firmade Hiina visiiti ärikontaktide loomiseks.

Garanteeritud nõudmine on Hiinas praegu igasuguse toorme ja ehituskaupade järele. Majandusbuumi peamisi mootoreid on infrastruktuuri projektid alates energeetikast ja sadamaehitusest elamis- ja kontoripindade ehituseni. Muud kui toorainet on juba raskem eksportida. Seda kinnitab Hiina kaubandusbilanss enamiku riikidega.

Hiina kohalikul turul on konkurents juba tihe ? Eesti firmad pole esimesed tulijad ning Hiina enda firmadel on alati eeliseks kohalike olude ja keele parem tundmine ning sidemed. Reaalne äririsk on hiinlaste kiire kalduvus imporditud tooteid ise ja odavamalt järele tegema hakata.

Ni?itoodete kõrval maksab Eesti komponentide valmistajatel järele mõelda, kas kaudselt ei tegeleta juba Hiina turule eksportimisega, soovitab VKLi koostööpartneri Soome Exportum OY juht Jukka Mansikka. ?Kõik, kes teevad Eestis allhanget Wärtsilale, Metsole, Nokiale, Tamrocile võiksid sellele mõelda,? ütleb Mansikka. Sama skeemiga läks hüdrauliliste silindritega Hiina turule Soome TL Hydraulics, hakates ise otse müüma. Samuti võivad odavamad Eesti tooted välja vahetada kallima ELi firma tooted, kellelt Hiina seni on importinud. Uusi ärivõimalusi tekib pidevalt ka sedamööda, kuidas WTOga liitunud Hiina valdkondi riigi juhtimise alt erasektorisse annab. Nagu ikka, saab suurima võidu esimene tulija.

Hiinlased tahavad head kvaliteeti, odavat hinda ja tuntud kaubamärki, iseloomustab hiinlasi Mikael Mattlin. Seda tuli kogeda ka Rootsi IKEA-l, mille sisustuskaubad hakkasid Hiinas minema alles pärast hindade järsku allalaskmist.

Marek Luts Eesti Pekingi saatkonnast manitseb stereotüüpide eest. ?Jah, tööjõud on odav, kuid odav on oskusteta tööjõud. Kvalifitseeritud tööjõud ei ole väga odav, inseneri palk on võrreldav Eestiga.? Oma kaheaastasest kogemusest tõstab Luts esile, et paljusid asju reguleerivad Hiinas traditsioonid. Luts ütleb, et rahvaarvult on iga eestlase kohta 1000 hiinlast. ?Hiina on sõna otseses mõttes tuhande võimaluse maa.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing