Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa liidrid kinnitasid ELi põhiseadusliku leppe
Otsuste tegemine 25 liikmega liidus lihtsustub valdkondade lisandumisega, kus otsus tehakse konsensuse nõude asemel edaspidi enamushääletusega. Maksuküsimustes ja sotsiaalkindlustuses, mis olid ?punaste joonte? hulgas, kust Suurbritannia polnud nõus taganema, jäid liikmesriikide vetoõigused jõusse. Lisaks kirjutati lepingusse sisse ?hädapiduri klausel?, mida võib tõmmata iga riik, mis leiab, et enamushäältega otsustamisel on tulemus tema huve kahjustav.
Otsuseid hakatakse tegema nn topelthäälteenamusega, mis tähendab, et poolt peab olema vähemalt 15 riiki 25st ning 65 protsenti ELi elanikkonnast. See vaidlus häälte jagunemise üle oli see, mis mullu detsembris põhiseadusliku leppe vastuvõtmise Poola ja Hispaania vastuseisu tõttu nurjas. Valemist sõltub, millised riigid ELi õigusruumi loomisel tooni annavad.
Holland ei saanud läbi nõudmist anda Euroopa Komisjonile rohkem võimu eelarvedistsipliini rikkuvate riikide korralekutsumiseks. Teravalt olid selle vastu Saksmaa, Prantsusmaa ja Itaalia, kel kõigil on probleemid eelarvedefitsiidiga, ning kes said reedel selles küsimuses oma tahtmise.
Euroopa Komisjoni osas, kus uute riikide ?õpipoistega? on 30 liiget, lepiti kokku, et aastani 2014 jääb igale liikmesriigile volinik. Edasi kärbitakse volinike arvu 18-le ning iga riik saab esindaja rotatsiooni korras. Komisjoni uus juht jäi reedel selgumata.
ELi uutest ametikohtadest luuakse leppega ELi presidendi ametikoht ja välisministri amet.
333 lehekülge pika dokumendi eesmärk on täpsustada, kes mida teeb ? millised küsimused on ELi ja millised liikmesriikide pädevuses.
Põhiseadusliku leppe peavad jõustumiseks kinnitama kõigi 25 riigi parlamendid või referendumid.