Kas Balti ärimudelil on tulevikku?

Hanno Lindpere 21. juuni 2004, 00:00

Konkurentsi tihenemine hakkas Baltimaade ärikeskkonda mõjutama ko-he, kui algasid läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks. Ometi on 1. maid 2004 nimetatud D-päevaks ? päevaks, mil Baltimaade ärikeskkond dramaatiliselt muutus.

Ettevõtted, mis on kümnendil valinud Balti-keskse äriajamise viisi, naudivad täna selle vilju. Balti-kesksus tähendab selget fookust kindlale turule, milleks enamasti on mitu riiki. See on möödapääsmatu ja tark.

Kuigi me räägime väga palju globaliseerumisest, tähendab see tegelikus elus kindla sihtturu valimist, kus äri ajada ? enamasti on see turu piiritlus kodumaast suurem. Täna on näha, et mitmed rahvusvahelised ettevõtted, mis pole Baltimaades võrdselt esindatud, on kaotanud järsult turuosa. See trend aina süveneb.

Väiksema rahvaarvuga regioonides aitab koduturu valimine juhtida piiratud ressursse võimalikult efektiivselt. Koduturu defineerimine on olnud aktuaalne Põhjamaades, kus kõik kolm riiki on üksikult võttes pindalalt suuremad kui Poola, kuid rahvaarvult ei ulatu kokku isegi poole Poolani.

Eriti konsultatsiooniäris on võtmeküsimus unikaalsete oskustega inimeste olemasolu ? Baltimaades saab selliseid oskusi jagada edukalt kolme riigi vahel ja tulemus on hea. Baltimaid hõlmav ärikett väldib kompetentside dubleerimist, mis vähendab kitsas, kuid tähtsas valdkonnas liigsete professionaalide olemasolu igal maal eraldi. See on omakorda kuluefektiivne nii ettevõttele endale kui ka klientidele. Ometi on ülebaltilise äri kodarates kaikad, mis häirivad.

Isegi siis, kui oleme end üle-baltilise äri ajamiseks põhjalikult ette valmistanud, takerdume kohalike õigussüsteemide keerukuse lõksu. Kümne aasta jooksul on Balti riikide õigussüsteemid läbi teinud mõnikord üsna valulisi parandusi, kusjuures erinevused on riikide lõikes päris suured.

Erinevused pärsivad kolmes riigis identset juhtimissüsteemi, kuna seadusandlikud erinevused eksisteerivad ka maksudes ja nende administreerimises. Selleks et täita seadusi ja maksunõudeid, tuleb pidada eraldi raamatupidamist igas riigis, selle asemel et omada ühte raamatupidamismeeskonda. Topelttöö.

Rahvusvahelised ettevõtted, kes kohtlevad võrdselt kõiki töötajaid ja kelle tasupaketid on erinevates riikides sarnased, on hädas maksusüsteemi erinevustega. Kui tagada kõigile töötajatele samasuguse töö eest võrdne reaalsissetulek, tekib igas riigis erinev kulu ja vastupidi. Surnud ring.

Laiemalt vaadates ongi Balti riikide vahelise koostöö taganttõukajaks ärid, mis näevad kolme riigi koostööst tõusvat tulu. Kuigi Eesti, Läti ja Leedu valitsus reageerivad ärisektori vajadustele, teevad nad seda liiga aeglaselt. Ettevõtjad ootavad rohkem ennetavat tegutsemist, mitte tagantjärele vigade parandust.

Väikestel erinõudmistega turgudel on opereerimine kallis ja Balti riikide vahelised piirid teevad selle veel keerulisemaks. Eesti on juba täna võrreldes ?vanade ja suurte? ELi riikidega kallis riik ehk teisisõnu ? investeerimine Eestisse ei ole nii atraktiivne, kui me ise seda soovime. Mida kauem me Eesti-keskselt mõtleme, seda rohkem kaotame rahvusvahelises konkurentsivõimes. Loomulikult võib üritada keeta katla ühes servas paksemat suppi, kuid Eesti valitud avatud ärimudeli puhul on see võimatu.

Kõik rahvusvahelises äris tegutsejad teavad, et kui võrrelda Eesti mahte teiste Euroopa riikidega, siis on alaväärsuskompleks kiire tekkima. Eesti äri mahud on ikka väga väikesed. Üks võimalusi rahvusvahelises kontekstis silma paista ja asju efektiivsemalt ajada on rääkida 1,4 miljoni inimesega Eesti turu asemel 8miljonilisest Balti turust. Kõlab palju paremini.

Hoolimata ärifilosoofiast ei taha me tegelikult olla baltlased ? pigem ikka eestlased, lätlased ja leedukad ?, mis muudab meie omavahelise suhtlemise keerukamaks.

Teada-tuntud lugu on, et lätlased ja leedukad peavad eestlasi ülbeteks ja eestlased omakorda arvavad, et Läti ja Leedu on neist pikalt arengus maas. Kuid mida kiiremini hakata mõtlema väljaspool kitsaid rahvuslikke piire, seda lihtsam on ka edu saavutada.

Äri on ratsionaalne ja ärimehed annavad endale ka selgelt aru, et kõike ühtlustada nagunii ei saa ega ka tohi. Selleks et edukalt Baltikumis äri teha, pole vaja suurt peakontorit ei Tallinnas ega Riias, vaid piisab efektiivse sisemise kommunikatsiooni ja ühise kultuuri loomisest ? rest will follow.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing