Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läänemeremaade majandus tõusuteel

Tõnis Arnover 22. juuni 2004, 00:00

Seoses eile Laulasmaal peetud Läänemeremaade valitsusjuhtide tippkohtumisega, kus muu hulgas arutati omavahelise koostöö tihendamist, on paras hetk heita pilk nende majanduse hetkeseisule. Kokkuvõttes on kümne Läänemeremaa majanduskasv üsna ebaühtlane ja selle järgi võib need paigutada gruppidesse. Energiliste liidrite hulka kuuluvad Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Nende kannale hakkab astuma vahepealsest seisakust toibuv Poola, siis tuleb väikese vahemaa taga mõõdukas tempos Põhjamaade grupp Norra, Soome, Rootsi, Taani ning lõpus sörgib Saksamaa.

Balti riikide hea majanduskasvu jätkumist soodustab rahvusvahelise majanduskonjunktuuri mõõdukas paranemine, kirjutas Rootsi Swedbank oma Läänemere piirkonna analüüsis. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on majanduse mootoriks tugev sisemaine nõudlus, mida toetavad sissetulekute kasv ja madalad laenuintressid, lisaks annab neile ELi liikmeks saanuna tugeva tõuke suurenevad investeeringud infrastruktuuriprojektidesse. Kõigi kolme riigi majanduskasv püsib viit protsenti ületaval tasemel.

Tugev majanduskasv jätkub Venemaal ja seda aitab maailmaturul püsiv kõrge nafta hind. Venemaa majandusministeerium ennustab, et selle aasta SKP kasv ületab 6%, isegi kui nafta hind peaks langema kuni 10%. Jätkub ettevõtete erastamine: riik müüb tänavu üle 4000 firma, seetõttu jätkub otseste välisinvesteeringute vool Venemaale. Venemaa endise majandusministri Jevgeni Jassini väitel on üleminek turumajandusele lõppenud ning nüüd on põhiküsimuseks, kas Venemaa suudab arengu pöörata tugeva kasvu tagavale postindustriaalsele arenguteele või jätkab vanamoodi.

Poliitilise ebastabiilsuse käes vaevlev Poola on vahepealsest seisakust üle saamas ja tema majanduskonjunktuur on selgelt paranemas. Kuid oma konkurentsivõime kiireks parandamiseks tuleb tal jätkata raskeid reforme põllumajanduses, mäetööstuses, energeetikas jm. Valitsusel tuleb tõsist vaeva näha suureks paisunud eelarvepuudujäägi vähendamisega ja kiirendada erastamist, mis seni on olnud poliitilistel põhjustel üsna loid ja mille tõttu on ka otseste välisinvesteeringute sissevool aeglustunud. Euroopa suurima majandusega Saksamaa majanduskasv oli esimeses kvartalis ainult 0,4%, kuid näitas majanduse elavnemist. Tänu USA ja Jaapani edukale arengule oli Saksa majanduse mootoriks eksport, mis moodustab veerandi SKPst. Majandusminister Wolfgang Clement avaldas lootust, et struktuurireformid, mis muu hulgas vähendavad maksukoormust, ergutavad senist loidu kodumaist nõudlust. Reformide kaasmõjul loodab Saksamaa selle aasta majanduskasvu kergitada 1,7 protsendile.

Põhjamaade majanduskasv ületab Saksamaa oma, kuid püsib mõõdukal kaheprotsendilisel tasemel. Tänu maailmamajanduse olukorra paranemisele on kasvanud eksport, samuti loodavad nad abi ELi laienemisest. Kõige paremini on läinud Norral, mis tänu kõrgele nafta hinnale saab täiendavaid tulusid eelarvesse ning mis on kergitanud oma selle aasta majanduskasvuprognoosi 2,6 protsendilt 3,2-le.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing