Euroopa eelistab puhkust majanduskasvule

Alberto Alesina 28. juuni 2004, 00:00

Praegu on keskmine töötundide arv aastas 15- kuni 25aastase inimese kohta Prantsusmaal ja Saksamaal umbes 50% väiksem kui Ühendriikides. Teised Euroopa riigid, nt Itaalia ja Hispaania, jäävad nende kahe äärmuse vahele. Kuigi ameeriklased on alati oma suurepärase tööeetikaga hoobelda armastanud, ei ole töötundide arv USAs ja Euroopas alati erinenud. Kuni 70-ndate keskpaigani oli see mõlemal pool Atlandi ookeani umbes sama.

Sestsaadik on ameeriklased aga jätkanud töötamist umbes sama töötundide arvuga, kuid lääneeurooplased hakanud igal aastal järjest vähem töötama. Kui Lääne-Euroopa tahab selgitust, miks ta majanduskasv USAst maha jääb, ei ole seda vaja kaugemalt otsida.

Keskmine töötundide arv inimese kohta sõltub mitmetest asjaoludest: tööjõus osalemise tasemest, töötajate puhkepäevade arvust ja ?tavalise? ehk puhkuseta nädala töötundide arvust.

Tegelikult tuleneb erinevus USA ning Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kahest asjaolust. Madalam osalus tööjõus selgitab poole erinevusest ja töötajate pikemad puhkused teise poole. Puhkuse kestuse olulisus ei peaks üllatama kedagi, kes on augustis kogenud Eu-roopa hüljatud linnu, aprilli ja mai kolmenädalaste puhkuste ajal viibinud Prantsusmaal ja Itaalias ning näinud igal reedel pärastlõunaseid tipptunde Saksamaa linnades ja veebruaris talvise kooliaja tõttu ülerahvastatud suusanõlvu.

Miks eurooplased ameeriklastest vähem töötavad? Ühe seisukoha järgi peetakse ameeriklasi (ja nad ise peavad end) kalvinistlikeks töönarkomaanideks, samas kui eurooplastele meeldib arvata, et nad oskavad elumõnusid nautida. Eurooplasena USAs töötades tunnistan ma, et võtan palju rohkem puhkusi kui minu ameeriklastest kolleegid. Seega võib kultuurilises selgituses midagi peituda.

Teine väide omistab erinevuse tulumaksule, mis on 70ndatest alates Euroopas märkimisväärselt suurenenud, samas USAs alates 80ndatest langenud. Tulumaks kahtlemata mõjutab töötahet. See ei pruugi palju muuta perekonna peamise leivateenija (tavaliselt mehe) töötundide arvu, kuid mõjutab naiste osalemist tööjõus. Mis mõtet on töötada, kui maksustamisjärgne palk katab vaevu lapsehoidjale ja majapidajale tehtud kulutused?

Kuid ka see ei ole piisav selgitus, kuna uuringud tööjõu pakkumise reageerimise kohta maksumuudatustele väidavad, et tohutut lõhet USA ja Euroopa vahel, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa osas, peab selgitama miski muu.

Üle viiekümneste vanuserühmale on põhifaktor kindlasti pensionisüsteemide struktuur. Euroopas oli ja on tunduvalt kasulikum varem pensionile jääda kui USAs. Miks peaks varastes 60ndates prantslane või itaallane praegu töötama, kui ta 90ndatel võis viiekümneviieselt pensionile jääda 80-protsendilise pensioniga viimasest palgast?

80ndatel ja 90ndatel rakendasid paljud Euroopa ametiühingud vastuseks tööpuuduse suurenemisele strateegiat ?töötame vähem, töötame kõik?. Teisisõnu saavutasid nad tööhõive kõrgel hoidmiseks lühemad tööpäevad. Töötasu aga ei langenud proportsionaalselt lühema tööpäevaga ja tunnitasu seega tõusis. Madalam tootlikkus ja suurem tööjõukulu toodanguühiku kohta söövitasid ettevõtete valmidust tööjõudu palgata, säilitades Euroopas USAst krooniliselt kõrgema tööpuuduse.

Praegu on arutelud Euroopa majanduskasvu üle täis ameti?argooni nagu ?teadmistel põhinev ühiskond?, ?tehnoloogiline progress? ja ?investeerimine haridusse?. Suurem osa arutelust on aga pelgalt poliitilise korrektsuse üks vorme. Palju rahustavam on eu-rooplastele öelda, et majanduskasv on loid, kuna ühiskond ei ole piisavalt teadmis-tepõhine, kui osutada kompromissile puhkuste ja majanduskasvu vahel. Eurooplased kalduvad puhkusi majanduskasvule eelistama. Mulle isiklikult meeldib üha rohkem puhkust võtta. Ma ei saa siis aga kurta, et mu sissetulekud kiiremini ei kasva.

Copyright: Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing