Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Helenius on hädas kahe börsifirmaga

Annika Matson 28. juuni 2004, 00:00

?Nii nagu ühtede tablettidega ei saa ravida kõiki haigusi, ei saa ka üheseid loogikaid rakendada eri ärivaldkondades,? kommenteeris Heleniuse ettevõtmisi Baltikas ja Viisnurgas viimase kunagine juht Meelis Kukk. Kuke sõnul on Eesti ettevõtted väga väikesed ja neid ei saa juhtida nagu mingeid suuri kontserne. Peale juhtimisoskuste on vaja ka valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. ?Ei ütleks, et Heleniusega oli ka kerge koos töötada,? kommenteeris oma kogemust Heleniuse alluvuses Viisnurga juhina töötanud Kukk.

?Viisnurga ja Baltika areng oleks olnud palju kiirem, kui Helenius poleks sinna sekkunud,? oli ka tundmatuks jääda soovinud välismaa fondijuht, kelle hallata on mõlema firma aktsiaid, Heleniuse ettevõtmiste suhtes väga karm. ?Nende firmade potentsiaal oli väga hea, tänane olukord on aga masendav,? kurtis fondijuht.

Aktiivselt aktsiaturgudel kauplev rootslane Stefan Andersson otsib samuti Viisnurga ja Baltika ebaedu põhjuseid. ?Kõik Tallinna börsiettevõtted on tegutsenud samas majanduskeskkonnas: kiire majanduskasv Eestis, üsna odav tööjõud, kuid lõpptulemus on nii erinev,? tõdeb kunagi koos Heleniusega töötanud Andersson. Merko Ehituse, Hansapanga ja Harju Elektri ning teiste börsifirmade aktsiad on viimaste aastate jooksul mitu korda tõusnud, lisaks on nad ka korralikult dividende maksnud. Seevastu Viisnurk ja Baltika ei ole suurt arengut näidanud. Investor, kes pani viie aasta eest krooni Merkosse, on sellest teinud nüüdseks 25 krooni, Baltika puhul on kroonist saanud kõigest 2,6 ning Viisnurgas on asi veelgi hullem.

?Huvitav on sealjuures, et Baltikal ja Viisnurgal on üks ja sama tuumikomanik ? Baltic Republics Fund, ning Merkol ja Harju Elektril peamiselt kodumaised omanikud,? märkis Andersson.

Anonüümsust palunud fondijuhi sõnul on väga raske juhtida firmasid, kui üks suurematest omanikest on investeerimisfond. ?Finantsinvestori eesmärk on vaid korralikku kasumit teenida,? märkis ta.

?On ilmselge, et Baltic Republics Fundil pole õnnestunud oma osalusi Baltikas ja Viisnurgas maha müüa, kuigi sellest on juba kaua räägitud,? möönis ka Andersson.

?Suure finantsinvestoriga firma käekäik ei pruugi olla sama hea kui strateegilise investoriga firmal,? tõdes samuti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. Baltika ja Viisnurk on finantsinvestori omanduses olevad firmad ning analüütiku sõnul on finantsinvestori põhieesmärk endale firmas odavalt osalus osta ja see hiljem kallilt maha müüa. ?Ebaõnnestumise taga on nii juhtimisvigu kui ka Baltika puhul rõivasektori üldine keerukus,? ütles Kunsing. Kahe aasta pärast võib tema sõnul olukord juba teistsugune olla ? ehitusturul on buum mööda saanud ja Baltikast on saanud uus Zara.

?Kõigil ei saagi üle mõistuse hästi minna, see on üks elu põhitõdesid,? ütles Kunsing.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel ei pea Heleniuse strateegilisi otsused ja plaane valeks. Küll aga on olnud nende teostus, järelevalve ja tagasiside nii Baltikas kui ka Viisnurgas üsna nõrk. ?Ettevõtete juhid ei suutnud õigel ajal kohaneda või ei saanud signaale, et midagi tehakse valesti,? ütles Riiel.

Helenius on koos BRFiga teinud ka häid investeeringuid. Näiteks 28% osalus firmas MicroLink. Mai lõpus viis MicroLink edukalt Riia börsile tütarfirma SAF Tehnika ning müüs kogu oma osaluse firmas. ?MicroLinkiga on meil läinud äärmiselt hästi, saime suure kasumi SAF Tehnika müügist,? ütles Joakim Helenius.

Ka IT-firma Helmes on elanud üle raskeid aegu. ?Mulluse aasta suutsime juba lõpetada kasumis,? oli Helenius uhke.

?Mina ei paneks Viisnurga ja Baltika hetke kehva seisu kuidagi BRFi ega Heleniuse süüks,? ütles MicroLinki endine juht Allan Martinson. BRFi tootlus on tema sõnul olnud kõik need kümme tegutsemisaastat korralik.

Martinsoni sõnul on Baltika ja Viisnurga ebaedu põhjused erinevad. Viisnurgas oli tegu kehvapoolse juhatusega, mis viis ka selle mitmekordse vahetamiseni. Samas ei saa tema sõnul kehva juhatust ette heita Baltikale. ?Praegu on vara öelda, kas Baltika agressiivne uus plaan on edukas või mitte. Selleks tuleks kolm, neli aastat ära oodata,? ütles Martinson.

Baltic Republics Fund (BRF) on Iiri börsil Dublinis noteeritud kinnine investeerimisfond, mida juhib Prantsuse pank Société Générale. Fondi saavad investeerida rikkad lääne kodanikud. Fondi raha investeeritakse Balti riikidesse Bank of Bermuda kaudu. Soome päritolu Joakim Helenius on üks selle fondi nõustajatest. Fond asutati 1994. aastal.

Esimese osaluse Baltikas omandas BRF 1996. aastal, enne Baltika börsile minekut 1997. aastal. Reedese seisuga oli BRFi osalus Baltikas 35,3 protsenti. Baltika finantsdirektori Ülle Järve sõnul suureneb BRFi osalus Baltikas peagi veel. Järve andmetel ostis BRF Baltika senistelt omanikelt kokku 70 000 A-seeria vahetusvõlakirja ja avaldas soovi need aktsiateks vahetada. Aktsiakapitali laiendamise otsus on juba tehtud ja paberid äriregistrisse registreerimiseks saadetud. Pärast aktsiakapitali laiendamist kokku 88000 aktsia võrra on BRFi osalus Baltikas 36,01%.

Viisnurgas ostis BRF esimene osaluse 1995. aastal. Reedese seisuga oli BRFi osalus Viisnurgas 59,5 protsenti.

Joakim Helenius kuulub nii Baltika kui Viisnurga nõukogusse.

Kui saaksin otsast alustada Eestisse investeerimisel kümne aasta eest, ostaksin 40 protsenti pigem Merko Ehitusest.

Baltika strateegia osas ma midagi väga teistmoodi ei teekski. Vaid seda tuleb tõdeda, et Baltika võttis väga suure tüki hammustada Montoni kaubamärgi sisseviimisel. Viisnurgas oleksin kohe alguses palju konkreetsem ja karmim tollase juhatuse esimehe Meelis Kukega ning nõuaksin spordikaupade divisjoni otsekohest müüki.

Baltika on läbi tegemas suurt strateegilist pööret lihtsast rõivatootjast suureks jaemüüjaks, mis nõuab väga palju aega, et taas kasumlikuks saada.

Baltikal kui rõivatootjal ei oleks kindlasti olnud suurt väljavaadet olla konkurentsivõimeline rõivatootja, sest kõik rõivatootjad maailmas viivad ka oma tootmise üle madalate kuludega riikidesse, nagu näiteks Hiina. Baltika pankrot oleks sel juhul olnud aja küsimus. Kui Baltika saavutab oma eesmärgi ning viib lõpuni sammu, et saada rõivatootjast jaemüüjaks, siis saab temast kasumlik ja edukas firma, aga see võtab aega.

Loomulikult oleks mul olnud palju parem meel, kui see kõik oleks läinud palju kiiremini ning firma oleks olnud juba edukas. Kõik, kes tahavad Baltika üle kohut mõista, peaksid ootama veel paar aastat.

Paari aasta pärast võib Baltikale näidata ja tõdeda, millise suurepärase muutuse firma edukalt läbi tegi ja mille arengu peaksid kõik teised Eesti firmad eeskujuks võtma.

Muidugi ei saa ma garanteerida, et kõik ette võetud strateegilised muudatused toovad Baltikale kaasa suure edu, aga me kõik pingutame selle nimel ning esimesi positiivseid märke on juba näha. Kui osta tänasel päeval Baltika aktsia ja Merko aktsia, siis on enam tõusuvõimalusi kindlasti Baltika aktsial.

Viisnurga puhul kahetsen kõige enam, et ma ei olnud Viisnurga kunagise juhi Meelis Kukega palju karmim. Kukk ei saanud õigel ajal aru, et on vaja turunõudluse järgi ümber orienteeruda. Viisnurga juhtkond ei suutnud tulevikku ette näha ega järgida nõukogu antud konkreetseid soovitusi. Selle pärast pidi ka Kukk juhatuse esimehe kohalt tagasi astuma, sest ta ei viinud ellu spordikaupade divisjoni müüki ning selle pärast, et ta juhtis firma raskesse seisu.

Umbes kolm ja pool aastat tagasi lasin koostada Viisnurga divisjonide kohta analüüsi, et näha, millisel üksusel on kõige enam potentsiaali. Selle uurimuse ainus järeldus oli, et otsekohe tuleb lahti saada spordikaupade divisjonist. Kuid iga kord, kui ma Kukelt arengute kohta küsisin, oli tal alati uus vabandus, miks seda tehtud ei ole.

Siis oli spordikaupade divisjon veel väga kasumlik ja seda oleks olnud kerge maha müüa. Hetkel on seda juba väga raske müüa.

Nähtavasti oli Kukel väga raske leppida ideega, et tuleb maha müüa kunagi Pärnu linnale kuulsust toonud Visu suusad. Tal oli väga raske teha täielikku kannapööret ning müüa see üksus.

Ehituskaupade divisjoni on kerge müüa, huvilisi on küllaga, aga tahame saada võimalikult kõrget hinda ning üksus müüakse kindlasti välismaisele investorile. Oleme määranud hinna, mida tahame kindlasti saada, aga selle suurust ma ei avalda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing