Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kehvast suvilast ümberehitatud eramu eluiga võib jääda lühidaks
Näiliselt tundub suvilasse tehtav investeering kasulik, kuna suvila ei maksa oluliselt rohkem kui krunt, ent siiski on oht, et rekonstrueeritud elamu ei vasta kõigile nõuetele ning ei pruugi olla kuigi pika eaga.
Selle vältimiseks tasub kaaluda suvila ostu hoolikalt ja kaasata protsessi ehituskonsultant. Kulud spetsialisti konsultatsioonile ja asjakohasele projektile tasuvad end igal juhul.
Soodsatest laenutingimustest tulenev ostu- ja ehitusbuum ei ole jätnud mõju avaldamata ka suvilate turusektorile.
Vähe on neid, kes peavad ratsionaalseks ja ka majanduslikult võimalikuks suvila omamist, enamik tehinguid toimub eesmärgiga ostetav suvila aastaringseks kasutamiseks ümber ehitada.
Nõudlus suvilatele on säilinud eelkõige väljaspool Harju maakonda piirkondades, mis on Tallinnas tööl käimiseks liialt kauged. Tüüpsuvila asemel ostetakse pigem vana taluelamu, uusi suvilaid ehitatakse valdavalt mereäärsetele aladele.
Tallinna ja ka Tartu lähiümbruse suvilapiirkonnad on ?linnastumas?. Tallinna ümbruses on kujunemas elupiirkondadeks Muuga, Viimsi, Vääna-Laulasmaa, Kasemetsa-Kiisa-Aespa jt., Tartus Ihaste ja Roiu, mis kõik jäävad linnadest kuni 35 km kaugusele. Üheaegselt püsiasustuse tekkimisega areneb ka kohalik infrastruktuur (eelkõige kaubandus ja ühistransport), mis omakorda toetab uute elanike tulekut. Suvilate ümberehitamine on alanud ka Harjumaal Laitse suvilapiirkonnas, kuid suurem kaugus ja halb ühistransport ei toeta esialgu arengut.
Suvila ümberehitamine aastaringselt kasutatavaks elamuks on näiliselt lihtne lahendus.
müüakse linna korter, et vabaneda kommunaalkuludest, oluliselt suvilasse ei investeerita;
vanemad tulevad linnast laste juurest ära omaette elama, tehakse esmavajalikud investeeringud;
lootuses kuludes kokku hoida, ehitatakse suvila ümber eramuks;
ehitatakse suvilakrundile uuselamu.
Suvilat ostes tuleks eelkõige tähelepanu pöörata selle tehnovõrkudele, kapitaalsusele ja renoveerimispotentsiaalile. Kõige nimetatu kontrollimiseks tuleks kasutada spetsialisti abi, kuna enda tarkusele lootma jäämine võib hiljem kalliks maksma minna.
Esmase tähtsusega on tehnovõrkude olemasolu krundil. Kõige olulisem on muidugi veevarustus. Sageli on suvilapiirkonnad varustatud vaid suvise veega, puurkaevu ehitamine on aga kallis ja selleks ametlikku kooskõlastust enamasti saada ei õnnestugi. Seega on võimalik ametlikult rajada vaid nn. kastmisvee ahtkaev (kui pole paepinnast).
Elektrivarustuse puudujäägid tulevad tavaliselt ilmsiks peale suvila soetamist. Peamiselt tähendab see elektrikatkestusi suurema koormuse korral. Kaabliga sideliinidest ja s.h. ka interneti püsiühendusest ei ole suvilapiirkondades ilmselt võimalik lähiajal rääkidagi.
Hoone juures on kõige olulisemaks elemendiks vundament, mis peab olema kapitaalne, piisava sügavuse ja sokli kõrgusega. Suvilate juures oli ehitamise ajal nõutav vundamendi sügavus 70 ca, elamul aga 1,2 m. Vundamendil ei tohi olla märkimisväärseid vajumeid, siis võib eeldada, et ta püsib ka edaspidi.
Kõige olulisem puudus, mis suvila ümberehitamisega sageli kaasneb, on madal sokkel ja põrand. See võimaldab niiskusel elamusse tungida ning vähendab oluliselt ehitise kestvust. Kui on olemas korralik vundament, siis on puitelamu ümberehitus juba lihtne ja sõltub eeskätt soovide ja rahakoti paksuse kooskõlast. Oluline on seejuures jälgida, et puitkonstruktsioone õhukindlalt sisse ei pakitaks. Niskuse kogunemine sellistes kohtades võib teha kiiret laastamistööd ja juba mõne aja pärast on vaja asuda võitlema hallitusega.
Enne ehitamist tuleks tellida ka projekt. Kuigi täna puudub suvila ümberehitajatel sageli projekt, tasub see kulutus siiski teha. Projekti nõue tuleneb seadusest ja lähiaastatel tullakse seda ka küsima. Ei saa ju kaua jätkuda senine isetegevus suvilapiirkondades.
Sageli ei pöörata piisavalt tähelepanu hoone ehitustehnilisele seisukorrale, mis võib oluliselt tõsta ümberehituse maksumust. Lisaks elamule kulub märkimisväärne summa ka tehnovõrkudele, sest paljudel suvilatel puuduvad kanalisatsioon ja talvekülma taluv veevärk. Suvila ümberehitamiseks kulub sõltuvalt hoonest ja tehtavatest töödest 3 500 ? 6 000 kr/m², mis uuseramute ca 7 000 ? 9 000 kr/m² ehitusmaksumuse juures tundub soodne.
Autor: Eero Olander