Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeskonnavaim on ettevõtetele tähtsam kui firmaüritusele kuluv raha
Ehkki firmapidude korraldamine läheb tööandjale kalliks maksma, väärtustavad ettevõtted üritusest saadavat ühtsustunnet enam kui kuluvat raha.
?Kui ettevõte väärtustab meeskonnavaimu, on firma suvepäevad väga põhjendatud,? ütles Falck Eesti personalijuht Eela Velström.
Õlitootja Werol Tehased, kelle lühikeses ajaloos on peamiseks firmaürituseks kujunenud rapsikoristusjärgne lõikuspidu, on lisaks sellele viinud oma rahvast ekskursioonile kaevandusparki ja mõisatesse ning kostitanud neid seejärel õhtusöögiga.
Kõige rohkem sobib inimestele simmani tüüpi pidu, rääkis personalijuht Evelin Jenk. Töötajate huvi taoliste ürituste vastu on suur: 65st Werol Tehaste inimesest oli viimati kohal 40.
?Ma ei arva, et firmapeole tehtud kulutused oleks mõttetud,? ütles Jenk. ?Inimestel on huvi ja vajadus ka väljaspool tööaega suhelda. Meie firmas on ühisüritused kohaks, kus Tallinna kontori ja Jõgeva tehase inimesed saavad üksteisega näost näkku kohtuda.?
Falck Eesti üritused on spordile orienteeritud. Tuhatkond inimest sõidavad Lõuna-Eestisse, panevad seal laagri püsti ja veedavad seal mitu päeva end võistlustel ja etteastetel füüsiliselt ja vaimselt välja elades. Personalijuhi kinnitusel distsipliini- ja alkoholiprobleeme neil ette ei tule.
?See, mismoodi osalejad end ülal peavad, oleneb organiseerijast. Meie hoolitseme, et laager oleks kontrolli all,? kinnitas Velström. ?Kui teha lihtsalt pidu, siis võib asi tõesti käest ära minna.?
Firmaüritus läheb kalliks maksma, kuna lisaks ürituse toitlustus-, majutus-, transpordi- ja muudele kuludele tuleb ettevõttel maksta riigile ka erisoodustusmaksu. Velströmi sõnul on kahju, et töötajate tervist edendavate ürituste pealt võtab riik topeltmaksu.
Sellele vaatamata ei hakka nad firmapidu koolituse või tuletõrjeõppuse egiidi taha peitma, kuna oht sellega maksuametile vahele jääda on suur. Oleme kõik oma maksud ära maksnud, kinnitasid Velström ja Jenk.
Ehkki valdavas osas jäävad ürituse kulud tööandja kanda, on firmad osalejatele kehtestatud ka osavõtutasu. See on rohkem distsipliini eesmärgil, inimesed ei maksa oma osalemiskulusid kinni, selgitas Velström. Selle raha eest saavad Falcki inimesed suvepäevade riietuse: särgi ja kaelaräti või nokamütsi.
Werol Tehased on müünud osalejatele tugrikuid hinnaga 43,35 krooni, kusjuures kiirematel reageerijatel on olnud võimalus osta turgrik 33,35 krooniga.
?See tekitab rahva seas elevust ja paneb mõtlema oma osalemisele,? selgitas Jenk.
Psühholoog Anneli Salgu sõnul on firmaürituse korraldamine eriti oluline just ettevõtte juhile, kes istub kollektiivist eraldatuna oma kabinetis ega saa oma inimestega töö ajal suhelda.
Teine põhjus, miks firmapidusid korraldada, on inimeste tundmaõppimine, rääkis Salk. Tööalaste otsuste tegemisel lähtuvad inimesed faktidest ja emotsioonidest. Paljud juhid, eriti naisjuhid, teevad emotsionaalseid otsuseid. ?Firmaüritus on see koht, kus inimesed saavad üksteist emotsionaalselt tundma õppida ning see omakorda parandab koostööd,? selgitas Anneli Salk.
Salgu sõnul ütlevad paljud firmad, et inimsuhted on nende jaoks väärtus, kuid sageli vaid nii kaua, kui inimene on büroos, tööriided seljas. Firmaüritus on heaks kinnituseks, et töötajat hinnatakse ka inimesena, selgitas Salk.
Kalle Kägi
BDO Eesti ASi juhtiv maksukonsultant
Kui firmapidude korraldamisel on meeldejääva sündmuse garantiiks lennuka fantaasia rakendamine, siis firmapeoga seotud kulude maksustamisele peaks üsna kaine peaga lähenema.
Eestis kehtivate maksuseaduste loogika on laias laastus selline, et kui on tegemist kuluga, millest saab mingisuguse hüve eraisik, siis tuleb tasuda tulumaks ning käibemaks. Loomulikult on seadusega ette nähtud rida erandeid (nt töötervishoiuga seotud kulud), kuid firmapidude korraldamine sinna hulka ei kuulu. Töötajatele korraldatud vaba aja veetmise üritus on maksuseaduste jaoks ettevõtlusega mitteseotud kulu.
Tulumaksukohustuseks on tavapärane 26/74, käibemaksu osas on kaks alternatiivi ? kas jäetakse kulude tegemisel sisendkäibemaks tagasi küsimata või arvestatakse soetatud kaupade ja teenuste töötajatele üleandmisel käibemaksu omatarbelt.
Praktikas ühendatakse sageli meeldiv kasulikuga. See näeb välja nii, et korraldatakse koolitus, millega kaasneb ohtralt meelelahutust, sporti või pidutsemist. Juhtub ka nii, et kuigi paberite järgi on tegemist töötajate koolitamisega, on väljasõit ise tegelikult pühendatud täienisti töövälistele ettevõtmistele.
Sõltumata sellest, kuidas need üritused on paberite järgi kajastatud, tuleks kulusid vaadelda kahes osas: tegeliku, tööga seotud koolituse osaga seotud kulud ei ole maksustatavad ning meelelahutusega seotud kulud on maksustatavad. Seega on võimalik ka proportsiooni rakendamine. Maksu- ja tolliamet võib kahtluse korral teha täiendavat uurimistööd, kas koolituse sildi all ka tegelikult töötajaid koolitati või tehti seal midagi muud. Kui selgub, et väidetava tööohutuse koolituse käigus õpiti eelkõige, kuidas käepäraste vahenditega tulekahju kustutada ja käepärast olid ainult õlu ning vein ja ainus tuleoht lähtus grillsöest, siis võib sellise koolituse maksuvabaks jäämise väljavaateid nigelaks pidada. Maksu- ja tolliameti täiendav huvi koolituse kulude suhtes on otseses seoses kulutuste suurusega. Et tegemist on sündmustega, mille sisust on teadlikud ka töötajad, siis ei tasu unustada, et mingil põhjusel solvunud töötaja võib alati oma pahameele väljendamiseks südant puistata just maksuametnikule.