Venemaa võttis merel endalt konkurentsieelise

Ühinedes 21. juunil Läänemeremaade Nõukogu otsusega keelustada ühepõhjaliste tankerite kasutamine raskete naftasaaduste veol, võttis Venemaa endalt konkurentsieelise võrreldes Eestiga.

Kui seni toetas Venemaa ühepõhjaliste tankerite keelustamist alates 2010. aastast, siis Tallinnas koos olnud Läänemeremaade valitsusjuhid otsustasid keeldu rakendada juba 5. aprillist 2005. Venemaa ühinemist uue tähtajaga kinnitas peaminister Mihhail Fradkov.

Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov leidis, et kui Venemaa poleks selle keeluga ühinenud, oleks ta säilitanud konkurentsieelise võrreldes näiteks Eestiga ? ühepõhjaliste tankerite prahtimine on lihtsalt oluliselt odavam.

Sakkov meenutas, et kui veel 90ndate keskpaiku oli vaat et iga teine Eestis sildunud tanker ühepõhjaline, siis iga aastaga on nende hulk oluliselt vähenenud ja jõudnud tänaseks miinimumini. Seda eeskätt tänu sellele, et Euroopa Liidu sadamates kehtib ühepõhjalistele tankeritele kehtestatud keeld juba läinud aastast. Ühepõhjalised tankerid saavad sõita vaid Aasiasse, Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse.

Venemaa oli seega sisuliselt sundseisus, sest ühepõhjalisi tankereid enam ei teenindata. Venemaa suurimad kaubanduspartnerid ja naftatöötlejad asuvad peamiselt Rotterdamis ja Antverpenis ning kui seal ühepõhjalisi enam vastu ei võeta, siis tuleb Venemaal sellega paratamatult ka leppida.

Sakkovi sõnul ei tekita keelu rakendamine Tallinna Sadamale mingeid probleeme ? sadam neid lihtsalt ei võta vastu ega teeninda.

?Samas keegi pole seni suutnud tõestada, et kahepõhjalised on kindlamad kui ühepõhjalised tankerid. Kui ühepõhjaline lekib, tuleb see kohe ilmsiks, kui lekib aga kahepõhjaline, võib sellest arusaamiseni kuluda mitu kuud,? rääkis Sakkov.

ASi Pakterminali juhatuse esimees Sulev Loo kinnitas, et neil polegi enam ühepõhjaliste tankeritega suurt kokkupuudet. Mingit majanduslikku mõju keeld seetõttu ka ei avalda. ?Enamik meie kai ääres silduvatest tankeritest on kahepõhjalised ja nooremad kui 10 aastat. Sama seis on ka meie konkurentidel,? tõdes ta.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku kt Olev Luhtein ütles, et tegelikult on korrektsem rääkida ühekerelistest tankeritest, nagu see on kirjas ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja ka ELi vastavates dokumentides.

Luhthein juhtis tähelepanu asjaolule, et keeld kehtib vaid suurtele tankeritele, mille kogumahutavus on 5000 ja rohkem tonni. Väiksematele tankeritele hakkab keeld kehtima alates 2008. Lisaks on reeglis võimalik teha teatud mööndusi. Kõik ühekerelised tankerid peavad olema kasutusest kõrvaldatud aastaks 2010.