Rahandusministeerium: majanduskasvu mootoriks oli suurenenud eksport

29. juuni 2004, 13:01

Rahandusministeeriumi hinnangul oli I kvartali majanduskasvu mootoriks suurenenud eksport ning stabiilselt suurenev eratarbimine.

Eesti majanduskasv ületas esimeses kvartalis Euroopa Liidu majanduskasvu 5,2
protsendipunkti võrra, jäi aga märgatavalt alla Läti ja Leedu kasvule, mis
olid vastavalt 8,8 ja 7,7 protsenti.

Ekspordi osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenes esimeses kvartalis 77
protsendini ja sisenõudluse osakaal vähenes 105,7 protsendini. Kaupade ekspordi kasvu kiirenemise 21,7 protsendini tingisid positiivsed arengud masinate ja seadmete, transpordivahendite osade tootmises ning puidu- ja metallitööstuses. Kaupade impordi kasvutempo aeglustumise taga 10,6 protsendini oli eelkõige kapitalikaupade sisseveo langus, mis tulenes transpordivahendite impordi vähenemisest kõrge võrdlusbaasi tõttu eelmisel aastal. Teenuste ülejäägi suurenemine tulenes peamiselt äri- ja kaubandusteenuste ekspordi kasvust ja vagunite renditeenuse osutamise suurenemisest.

Eratarbimise kasvu toetas hõivatute arvu kiire kasv, mis keskmise palga kasvu aeglustumisele vaatamata säilitas isiklikult kasutatava tulu kiire kasvu. Tänu jätkuvalt madalatele intressimääradele eelistati tarbimist säästmisele. Eratarbimist pidurdavaks teguriks on aga üha suurenev laenukoormus, mille edaspidi muudab veelgi koormavamaks intressimäärade tõus.

Investeeringute mahu oodatud vähenemine oli tingitud peamiselt baasiefektist. Eelmise aasta esimese kvartali tavatult kõrge investeerimisaktiivsus tulenes ühekordsetest suurtest investeerimisprojektidest, mis aga käesoleval aastal enam mõju ei avalda.

Varude kasv oli tavapärasest kiirem ning oli põhjustatud ettevõtete
valmistumisest Euroopa Liiduga liitumiseks ? kiiremini kasvasid just pärast
liitumist enim kallinenud kaubagruppide, mootorikütuste ja suhkru, varud.

Majanduskasvu vedajaks oli töötlev tööstus, mis andis neljandiku kogulisandväärtuse juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Samas selle positiivne mõju sisemajanduse koguprodukti kasvule eelmise aastaga võrreldes veidi vähenes. See oli põhjustatud madala välisnõudluse tõttu jätkunud langusest tekstiili- ja rõivatööstuses ning mööblitootmises. Lisaks eelnevale vähendas tööstussektori panust majanduskasvu energeetikasektori marginaalne kasv, mis on seletatav nõudluse langusega ning kõrge võrdlusbaasiga.

Lisandväärtuse kasv kiirenes oluliselt pea kõigis põhiliselt sisetarbimisele
suunatud tootmisharudes, seetõttu teenindussektori osakaal kogulisandväärtuses eelmise aastaga võrreldes tõusis 65,6 protsendini. Ehituse kiire kasvu taga oli rajatiste ehituse 61 protsendiline tõus, mida toetas hoonete ehituse jätkuv kasv 18 protsenti.

Hulgi- ja jaekaubanduse kasvukiiruse suurenemise põhjustas eelkõige kütuse,
metallide ja ehitusmaterjalide hulgimüük, kasvu toetas sõidukite ja toidukaupade jaemüügi hoogne suurenemine. Märgatavalt kiirenes esimeses kvartalis ka kinnisvara ja teiste äriteeninduse lisandväärtuse kasv, mis oli peamiselt tingitud kinnisvarateenuste müügi kasvust 43 protsenti, mis tõi kaasa ettevõtete kogurentaabluse suurenemise.

Hotellide ja restoranide kiire arengu taga on elavnenud turism ning lisandunud majutuskohad, mis tõi kaasa ettevõtete tulude ning kogutootlikkuse kasvu. Veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse kasv 10,1 protsenti jätkus esimeses kvartalis kiires tempos, see oli tingitud peamiselt kaubaveomahtude suurenemisest ja eelkõige naftatoodete transiitvedude mahu tõusust.

Positiivseks osutus ka primaarsektori panus majanduskasvu, mille taga oli põhiliselt loomakasvatustoodangu märkimisväärne kasv. Valitsemissektori suure osakaaluga tegevusalade (riigivalitsemine, haridus, tervishoid ja sotsiaalhooldus) kasv samuti kiirenes, kuid oli majanduskasvust aeglasem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing