Tootjad prognoosivad suvetoodete müügikasvu

Eda-Liis Kann 30. juuni 2004, 00:00

Rakvere LK turundusdirektor Anne Mere sõnul on Rakvere LK prognoosinud suvetoodete müügikasvu võrreldes eelmise aastaga pea 30%.

Eesmärgiks on viia ka suvetoodete kasumlikkus kõrgemale tasemele võrreldes eelmiste aastatega, kuid täpseid numbreid ei taha avalikustada, lisas Mere.

Paralleelselt tarbimis- ja tootmismahtudega on kasvanud ka Rakvere suvetoodete nimetuste arv. Kui mullu oli Rakvere LK sortimendis 33 nimetust, siis sel aastal on nimetuste arvu suurendatud 47-ni (koos wokilihadega).

Suvetoodete müük on Mere sõnul küll oluline, kuid siiski mitte määrav, moodustades kokku ca 10-13% kogu aasta müügist. Rakvere talvetoodete osakaal kogu aasta müügist moodustab ca 15%, kusjuures toote nimetuste arv on suvega võrreldes väiksem. Olenevalt toote kasutusvõimalusest ja müügimahtudest hoiab Rakvere LK teatud tooteid sortimendis aastaringselt.

AS Wõro Kommerts turundusjuht Rene Kiisi sõnul on suveperiood, mis algab juba aprillis alanud hästi. Aprillis ja mais kasvas Wõro Kommertsi grillvorstide müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 30% võrra. Grillhooaja esimese kahe kuu jooksul müüdi ligi 250 000 kg ehk üle 5 miljoni Wõro vorstikese, seega on iga eestimaalane söönud keskmiselt juba neli Wõro grillvorsti, lisas Kiis.

Kuigi Jaanipäeva müük jäi Kiisi sõnul prognoositule alla, on Wõro Kommerts seadnud eesmärgiks kasvatada suvetoodete müüki kuni 25%.

Wõro Kommertsi suvetoodete sarjas on sarnaselt eelmise aastaga esindatud kümme erinevamaitselist grillvorsti.

Valga Lihatööstuse prognoos on mõnevõrra tagasihoidlikum. Valga Lihatööstuse turundusdirektori Piret Arukuuse sõnul prognoosib lihatööstus selle aasta suvetoodete tootmismahuks 400 tonni, mis on 14% möödunud aastast suurem.

Tootenimetuste arv pole aastaga suurt muutunud, mullu oli 17 ja tänavu 20 suvetoodet. 2003 oli Valga LT-l suvetooteid 17.

Valga LT suvetoodete osakaal moodustab kogu aasta müügist orienteerivalt 15% ja talvetoodete osakaal ligi 10 %.

ASi Tallegg turundusjuhi Kaarel Karu sõnul prognoosib Tallegg marinaadis kanalihatoodetele kuni 20% müügikasvu võrreldes mullusega.

Talleggi suviste marinaaditoodete puhul eeldame kuumahtusid suurusjärgus 2 tonni kuus tootenimetuse kohta, kuid tootevalikus on ka tõelisi hittooteid, mille kuu müügimaht ületab isegi 10 tonni piiri.

Kuigi tarbijate huvi kasv kiirestivalmiva kanaliha vastu on ilmne selgub lõplik tulemus Karu sõnul siiski kõigi lihatootjate ühisest suvisest "müügimehest" - ilmast.

Näiteks mullu, kui oli võrreldes ülemöödunud aastaga, olulisemalt külmem ilm, lihatoodete müük langes. Talleggi marinaaditooteid müüdi 2002 suvehooajal 360 tonni ning 2003 aasta oluliselt jahedamal suvel ca 350 tonni.

Suvel grillimiseks sobivate Talleggi marineeritud kanalihatoodete tootenimetuste arv on sarnaselt eelmise aastaga ligi 40.

Spetsiaalselt suvehooajaks on üks toode, ülejäänud tooted on müügis aastaringi.

Konjunktuuriinstituudi (KTI) uuringu kohaselt on eestlaste seas enim kasvanud kanaliha tarbimine, mis on kümne aastaga suurenenud ligi kaheksa korda.

Konjunktuuriinstituudi maikuu uuringu järgi tarbis keskmine Eesti elanik mullu 63,5 kilogrammi liha ja lihatooteid, tarbimine on 2002. aastaga võrreldes kasvanud enam kui kahe kilogrammi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Võrreldes üheksakümnendate aastatega, on vähenenud veise- ja lambaliha tarbimine. Kui aastal 1993 tarbiti ca 35 kg veiseliha, siis tänaseks on tarbimine langenud 10 kilole inimese kohta aastas.

Samas on järk-järgult suurenenud kanaliha tarbimise osakaal. 1993. aastal tarbiti kanaliha vaid ca 3 kilo inimese kohta aastas, tänaseks on see tõusnud 22 kiloni.

Tarbijad eelistavad enam valmis- ja pooltooteid. Selle segmendi osakaal on Eesti lihaturul kasvanud üle 10 protsendi.

Liha (?a?lõkkide, marinaadide, ribide) müügikasv on viimastel aastatel olnud kiirem suvevorstide müügist. Liha tarbimisele on hoogu juurde andnud inimeste järjest kasvav teadlikkus ja erinevate küpsetusviiside rohkus. Enimlevinud liha küpsetamise viisid väliüritustel on grillimine, barbeque ja wokkimine. Kindlasti mängib rolli ka sortimendi laius, mis ärgitab inimesi proovima uusi põnevaid tooteid.

Grillvorsti ostja on aga hinnatundlikum. Hinda vaadatakse just grillvorstide puhul. Vähem pööratakse tähelepanu vorstide lihasisaldusele.Suvevorstide osas võib täheldada liikumist kahes suunas: viimase 2 aasta jooksul on enim suurenenud kallite nn. premium klassi grillvorstide ning odavate, sardellisarnaste grillvorstide müük.

Keskmine hinnaklass on püsinud samal tasemel või isegi veidi taandunud.

Kallima hinnaklassi grillvorstide lihasisaldus järjest tõuseb ning üha rohkem domineerivad tooted, mis oma olemuselt ja omadustelt sarnanevad enim naturaalse lihaga.

Odavama hinnaklassi grillvorste ostes tugineb tarbija enamasti kolmele põhilisele näitajale: hinnale, toote tuntusele ning tootja tuntusele ja mainele, kusjuures määravaim neist on hind.

Kevade müüginumbrit põhja võib öelda, et klientide poolehoiu on võitnud toorvorstikesed. Positiivset tagasisidet oleme saanud ka seakõrvadest valmistatud õllesnäkkide kohta. Endiselt on populaarne sa?lõkk.

Tallinna Piimatööstuse Asi Meieri kaubamärgi turundusjuht Anne Tääkre

Kuna otseselt hooajatooted, mis letis ainult piiritletud aja aastast, pole väga menukaks osutunud. Seetõttu oleme piimatoodete puhul oleme kasutanud just pakendi vahetust. Selliseid tooteid pole, mida suvel toodaks, aga talvel mitte.

Suvel, kui on soe ilm, ostetakse rohkem hapendatud piimatooteid ? oluliselt rohkem ja kui ilm järsult külmeneb, siis järsult see müügitõus ka lõpeb.

Lihavõtete nädalal kasvab kohupiima müük 40% ja juulis, kui on maasikate valmimisnädal, siis tõuseb vahukoore müük.

Rakvere LK turundusdirektor Anne Mere sõnul on Rakvere LK käesolevaks aastaks RLK on kriitiline piir, mis maalt on otstarbekas üheks hooajaks eritoodet toota 1 tonn kuus. Toodet, mille maht jääb alla 1 tonni kuus, reeglina ei toodeta.

Ka Valga Lihatööstuse turundus- ja müügidirektori Piret Arukuuse sõnul on ühe toote miinimumkogus on tonn kuus.

Talleggi suviste marinaaditoodete puhul eeldame kuumahtusid suurusjärgus 2 tonni kuus tootenimetuse kohta, kuid tootevalikus on ka tõelisi hittooteid, mille kuu müügimaht ületab isegi 10 tonni piiri.

Minimaalsetele kuumahtudele seab piiri pakendite valmistamine, kuna väikese koguse piiratud müügiajaga toote pakendi valmistamine ei ole otstarbekas. Kindlasti aga ei too Tallegg turule uut toodet mille eeldatavad müügimahud jäävad alla 2-3 tonni kuus.


Kristel Kindsigo, AS Filee Lihatööstus turundusjuht

Tänavuse suveperioodi müügimahtude prognoosimine on küll suuresti "sügiseste õunte pealt ennustamine", sest ilm on väga muutlik ja grillihooaega just eriti ei soosi. Siiski oleme optimistlikud ja üldiselt alanud suvehooajaga rahul. Teise kvartali müügikäive võrreldes 2003. aasta sama perioodiga on kasvanud 60 %.

Filee Lihatööstuse 2003. aasta suvehooaja (aprill - august) müügikäive oli kokku 35,5 milj.krooni. Tänavu sama perioodi müügikäibeks prognoosime 55 milj.krooni, st keskmiselt ~55 % käibe kasvu. Kõigi aegade rekordkäive saavutatigi tänavu juunikuus, mil jaanipäeva eel ületas päevamüük esmakordselt miljoni krooni piiri ning kaubaautod vurasid Eestimaa erinevatesse nurkadesse, laadungiks üle 30 tonni erinevaid liha- ja vorstitooteid.

Mullusel suveperioodil valmistasime 5 kuuga kokku ~1100 tonni erinevaid lihatooteid. Tänavusuviseks tootmismahuks prognoosime ~1800 tonni. Praegu oleme kolme kuuga (aprill, mai, juuni) müünud näiteks grillvorste rohkem kui 2003. aastal kogu suvehooaja jooksul kokku. Eelöeldu kehtib ka grill-lihade, saslõki ja toore grillvorsti kohta. Vaieldamatuks favoriidiks meie suvetoodete hulgas on Rannarootsi Paprika grillvorst, mille müügimaht edastab järgmist suvetoodet, Filee Lahe grillvorsti, rohkem kui kahekordselt. Maitsestatud pooltoodete tootmis- ja müügimahust üle 50 % moodustab aga klassikaline Rannarootsi Saslõkk äädikamarinaadis.

Keskmiselt jõuab eestimaalaste toidulauale ja grillvardaisse tänavu suvekuudel ca 200 tonni Rannarootsi ja Filee kaubamärki kandvaid grillvorste ning üle 100 tonni Rannarootsi saslõkki ja grill-liha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing