Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Trüb ? riigi kulul rikas

Kristina Traks 30. juuni 2004, 00:00

Kolm aastat tagasi, kui riik sõlmis Trüb AG-ga 330 miljoni kroonise lepingu ID-kaartide valmistamiseks, rääkisid nii valitsuse liikmed kui ka siseministeeriumi töötajad ID-kaardi trükkimise liinist, mis maksvat 130?160 miljonit krooni.

?Trüb AG on hinnanguliselt investeerinud nimetatud seadmetesse ja vahenditesse 130 miljonit krooni,? teatas siseministeerium 2001. aasta lõpus pressiteates, kui ID-kaardi lepingut teravalt kritiseeriti. Sama kinnitas toona mitmes intervjuus siseminister Tarmo Loodus.

Nii kalkuleeriski valitsus, toetudes liini maksumusele ja teenuse hinnale, lepingu kogumahuks 330 miljonit krooni. Lepingus on punktid, et riik maksab Trübile nimetatud summa isegi siis, kui ID-kaarte ei osteta. Kui leping katkeb, ostab riik Trübilt ära seadmed raamatupidamisliku hinnaga.

Samas nähtub Trüb Balticu majandusaruannetest, et 130?160 miljoni kroonist seadet selle firma bilansis pole praegu ega pole ka kunagi olnud. Küll aga kuulub ettevõttele masinaid ja seadmeid, sh ka ID-kaartide valmistamise liin, 18 miljoni krooni väärtuses.

Trüb Baltic ise kinnitab 2001. aasta aruandes, et kogu investeering ID-kaartide trükkimise alustamiseks oli 35 mln krooni. Seega maksab riik ID-kaartide eest firmale kokku üle 100 miljoni krooni enam, kui seda nõuaks seadmete väärtus.

Martti Kalaus, Trüb Balticu üks juhatuse liige ütleb, et tema ei tea tehnilisi üksikasju seadmete kohta ega ka seda, kas ID-kaardi liin kajastub Trüb Balticu bilansis või mitte. Trüb Balticu tegevjuht Andreas Lehmann soovitab küsimusega, kas ettevõtte bilansis olevad 18 miljoni kroonised seadmed ongi need, mille hinnaks paar aastat tagasi nimetati 130 miljonit krooni, pöörduda siseministeeriumi poole.

Endine siseminister Tarmo Loodus ütleb, et tema ei mäleta, kust võeti seadmete maksumuseks 130 miljonit krooni. Ka Trübiga lepingu sõlmimise ajal kodakondsus- ja migratsiooniametis hangete projektijuhina töötanud Jüri Voore ega siseministeeriumi endine IT-juht Ain Järv ei leia vastust, kuidas saadi seadmete maksumuseks 130 miljonit krooni. ?Trüb ilmselt oskab seda ise kõige paremini kommenteerida,? ütleb Jüri Voore. ?Äkki on see summa ikka kogu kaartide valmistamise hind ? koos igasugu litsentside, tarkvara jms taolisega,? pakub ta välja.

Trübi lepingus riigiga ei ole sätestatud, kui suur on ühe ID-kaardi tootmishind ning see on Trüb Balticu kahe tegevusaasta jooksul kasvanud 220 kroonilt ligi 230 kroonile.

?Eesti riik on käitunud väga targalt,? kiidab Trüb Balticu tegevjuht Andreas Lehmann Eestit selle eest, et laseb Trübil ID-kaarte valmistada. ?Teised meie kliendid on soetanud omale ID-kaartide valmistamise seadmed ning meilt ostnud vaid know-how.?

Sarnasel viisil on toiminud näiteks ?veits, Lichtenstein, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina ja Hongkong.

Aastaaruandes nimetab Trüb Balticu juhatus eelmist aastat väga edukaks, mil maksti töötajatele hea töö eest preemiat ning ettevõtte äritegevuse kasv kajastus ka reisikulude suurenemises.

Tõsi, eelmise aasta majandusaruande järgi oli Trüb Baltic 1,5 miljoni krooniga kahjumis ja ettevõtte omakapital kolmandat aastat allpool äriseadustikus sätestatut. Samas, arvestades, et ettevõte maksis sel aastal 54 miljoni kroonise käibe juures tagasi 23 miljonit krooni mitmesuguseid laene, polegi tulemus nii halb.

Trüb Balticu 2003. aasta käive oli 54,2 miljonit krooni, mis on peaaegu poole suurem kui aasta varem (35,2 miljonit krooni 2002. aastal). Ligi 90 protsenti eelmise aasta käibest andis Eesti riigi tellimusel 246 000 ID-kaartide valmistamine. Ülejäänud osa käibest andis pankadele 710 000 maksekaardi tootmine.

Raha liigub Trüb Balticust emafirmasse materjalide ostmise kaudu.

Käesolev aasta kujuneb Trüb Balticule ilmselt eelnevatest veelgi raharohkemaks, sest aasta algusest kuni juuni keskpaigani on ID kaardi võtnud 174 195 inimest ning Trüb Baltic teeninud vähem kui poole aastaga ligi 40 miljonit krooni.

Juuli keskpaigast alates saab Trübi ID-kaardi liin aga veelgi tööd juurde ? järgmised neli aastat trükib ettevõte ARKile juhilube. Selle lepingu hinnaks on 35 miljonit krooni.

Enamikul ID-kaardi saanud poolest miljonist inimesest seisab kaart rahakoti vahel jõude ? päringute tegemiseks riiklikest registritest kasutab kaarti regulaarselt alla 10 000 inimese.

?See on tõesti tagasihoidlik number,? ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Andrus Aaslaid. ?Mitmele ID-kaardiga seotud lahendusele on tegelikult jäänud müügitöö tegemata, me peame inimesi hakkama alles õpetama, kuidas ID-kaarti kasutada.?

Eelmise aasta lõpus lasi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teha uurimuse, kus selgus, et ID-kaarti kasutatakse elektrooniliselt väga vähe ning pigem on ta plastikust pass. Kaarti ei kasutata, sest selleks puudub ühtne keskkond, pole kasutajatele vajalikke teenuseid jne. Uuringust selgus, et riigiasutustel puudub tahe tegeleda kaardi kasutamiseks vajaliku keskkonna ja teenuste väljatöötamisega, ametnikud on harjunud asju ajama vanal moel ning ID-kaardi lugejad on tavainimesele liiga kulukad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing