Ühispank: pangasaladuse osas jääme korrektseks

Ajaleht Äripäev on avanud turmtule Ühispanga ja ennekõike Ühispanga juhtide pihta. Ajendiks on 1997. aastal toimunud väidetavad tehingud panga aktsiatega. Rünnak on põhjendamatu nii faktiliselt kui õiguslikult.

Ajakirjaniku poolt kasutatav informatsioon tehingute kohta on vähene, lünklik ja kontekstist välja rebitud. Äripäev loeb seda ometi küllaldaseks kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks ja tõsiste kahtlustuste tõstatamiseks pangajuhtide vastu.

Ajaleht nõuab ? Ain Hanschmidt peab andma avalikult aru! Seejuures on tähelepanuväärne asjaolu, et seaduserikkumiskahtlustusi tõstatav Äripäev aktsepteerib samas ainukese võimalusena kahtlustustest vabanemiseks seaduserikkumist, s.t nõuab pangajuhilt pangasaladuse rikkumist. Krediidiasutuste seadusest tulenevalt (§ 88 lg 4) on krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladustele, kohustatud hoidma neile teadaolevat pangasaladust tähtajatult, kui seadus ei näe ette teisiti. Käeoleval juhul seadus teisiti ette ei näe.

Pangasaladusena käsitleb krediidiasutuste seadus (§ 88 lg.1) kõiki andmeid, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta.

Pangasaladuseks on ka informatsioon, mis puudutab panga aktsionäride tehinguid panga aktsiatega. Pangasaladusega kaitstud tehinguteks on ka Äripäeva poolt silmaspeetavad tehingud 5 000 000 AS Eesti Ühispank aktsiaga.

Olgu märgitud, et nimetatud aktsiate omanikuks oli AS Ühisinvesteeringud, varasem Põhja-Eesti Panga (PEP) aktsionär, mis peale PEPi liitmist Eesti Ühispangaga sai viimase aktsionäriks ja vastavalt 5 000 000 Ühispanga aktsia omanikuks. Kinnitan, et nimetatud aktsiatega tehtud tehingud olid seaduslikud, panga aktsionäride huve nende tehingutega ei kahjustatud ja panga tippjuhid ei omastanud töötajate aktsiaid.

Samas ei poe Eesti Ühispank pangasaladuse taha. Pangasaladus ei ole absoluutne. Seadus näeb ette need isikud ja institutsioonid, kellele pank on kohustatud avaldama pangasaladusega seotud informatsiooni. Seadus näeb ette ka tingimused, mida taolist informatsiooni nõudes ja andes peab järgima. Eesti Ühispank on alati teinud finantsinspektsiooni ja maksuametiga seadustes ettenähtud piirides koostööd. Rõhutan: seadustes ettenähtud piires. Äripäeva eriline tähelepanu Ühispanga vastu sai alguse siis, kui pank vaidlustas kohtus maksuameti kauakestnud, põhiliselt aktsiaoptsioone puudutava revisjoni ja esimese astme kohus tunnistas panga kaebuse olulises osas õigustatuks. Kaebuse rahuldamata osas on Ühispank käesolevaks ajaks esitanud apellatsioonkaebuse. Seega kohtuvaidlus jätkub. Ajaleht ei soovi ära oodata lõplikku kohtulahendit, vaid tahab ise asuda kohut mõistma.

Ühispanga puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga ja pangal pole kavas luua olukorda, kus pank hakkab panga- ja maksusaladusega hõlmatud informatsiooni leheveergudel üksipulgi lahti harutama. See ei ole õiglane paljude meie klientide suhtes. Oleme loomas panga- ja maksusaladuse osas pretsedenti, mis hakkab tulevikus mõjutama kõiki sarnaseid juhtumeid. Ühispank jääb truuks õiguspärasele teele, käib selle lõpuni ega kavatse oma põhimõtetest taganeda.