Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Värav on kodu visiitkaart

Liina Leiten 30. juuni 2004, 00:00

Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul olid aiad ja väravad vanasti ikka läbipaistvaid. ?Sellised aiad ei sulgenud vaadet, vaid tekitasid piiri avaliku ruumi ja eravalduse vahel,? selgitab Kuuskemaa, pidades silmas nii mõisate juurde käivaid sepisväravaid kui ka talumajapidamise juurde käivaid roigasaedu. Tänapäeval aga lähtutatakse tema arvates liiga tihti kindlustalu põhimõttest, kus eravaldust ümbritseb umbselt kinni ehitatud aed. ?See on varakapitalismile omane hirmunud egoismi levik, kus kardetakse, et äkki tullakse mulle muidu kallale või nähakse, kuidas ma elan ja hakatakse kadetsema,? jätkab ta.

Kellel kaunid aiad, neil soovitab Kuuskemaa ilu rohkem ka välja näidata. Seejuures on loomulik, et mõni nurgake koduaiast ka privaatsemaks jääb.

Oma suvekodus Haapsalus eelistas Kuuskemaa olla traditsiooniline ning väikelinnadele omaselt rajada kõrge plankaed, mille eeskuju pärineb saja aasta vanuselt postkaardilt ? ajast, kus värava kõrguse tingis hobune, kes heinakoormaga pidi värava alt sisse saama. Samas pole plankaed umbne, vaid laudade vahelt näeb läbi. Sellist lahendust peab Kuuskemaa turvalisemaks kui tihkelt ehitatud aeda, kus vargal lihtsam toimetada. Väraval aga on piiluauk, kust võimalik vaadata, kas värva taga olija võib sisse lasta või on targem läbi piiluava rääkida. ?Samas on mulgi aias koht, kus mind näevad vaid ülelendavad kajakad,? nendib ta.

Arhitekt Helmi Sakkov rõhutab, et ilus on aed ja värav siis, kui ta sobib maja stiiliga. Seepärast peab eriti just ajaloolistel hoonetel põhjalikult mõtlema, millist aeda ja väravat kujundada. Siiski on stiiliühtsus vajalik ka kaasaegsete hoonete puhul, kus näiteks moodne klaasmaja ja arhailine roigasaed on vastuolus.

OÜ Kivisilla maastikuarhitekt Ülle Gri?akovi sõnul algab aia ja värava planeerimine, nagu enamiku asjade puhul, eesmärgi püstitusest. Tara tuleb erinev, kui ta peab pilku püüdma või lihtsalt koera hoovis kinni hoidma.

Majaga sobiva piirde kujundamine on eelkõige hoone projekteerinud arhitekti pärusmaa. Vahel teevad seda ka aiakujundajad - kui need on pigem arhitektuurilise kui aedniku haridusega. ?Kui piirde ja värava kujundab keegi teine, siis on soovitav see siiski arhitektiga kooskõlastada,? peab Ülle Gri?akov vajalikuks kõikide osapoolte vahelist koostööd.

Maastikuarhitekt Ülle Gri?akovi arvates on piirete ja väravate põhihädad kas liigsesse keerulisusse kaldumine või rutiinsed lahendused. ?Aiafirma näitab kolm pilti ette ja inimene valib nende seast,? hoiatab ta stampide eest.

Stambiks võib kujuneda ka materjalikasutus. Näiteks peetakse metalltarasid prestii?seks, mistõttu kipuvad need vahel teenimatult ülemvõimu saama. ?Metall on raske, eriti koos kiviga, mistõttu väikeste kruntide puhul on selline aed rõhuv,? viitab Gri?akov vajadusele mõnes piirkonnas eelistada kergemaid aedu.

Oht on ka kujundusega vinti üle keerata. Näiteks puitaedade puhul liialdatakse mõnikord lauaotstega ja tara muutub naeruväärseks. ?Mida erilisem mingi asi on, seda ettevaatlikum temaga tuleb olla,? rõhutab Gri?akov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing