Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu uus piir vajab nägemust

Kalman Mizsei 02. juuli 2004, 00:00

Euroopa Liidu järgmiseks väljakutseks saab uus piir endiste nõukogude bloki riikide Venemaa, Serbia, Valgevene ja Ukrainaga.

Liitumisprotsessi ajal ei pööranud ELi liikmed ega sinna pürgijad Euroopa ida- ja läänepoolsetele riikidele suuremat tähelepanu. Nüüd tulevad uute naabritega seotud probleemid esile.

Üheks põhjuseks on nende suurus. Kahe riigi ? Venemaa ja Ukraina ? rahvastik kokku on kolm korda suurem kui kõigi uute ELi liikmesriikide oma. Teiseks on neil riikidel elutähtsad loodusvarad. Vene Föderatsioon on laienenud liidu suurim energiatarnija ja vastukaal muutlikule Lähis-Idale.

Kolmandaks näitavad uued naabrid ELile selle kõige tähtsamaid piiriüleseid probleeme. Kaliningradi oblast, mis on osa Vene Föderatsioonist, asub nüüd täielikult ELi piires, Läänemere ranniku ja kahe liikmesriigi, Poola ja Leedu, vahel.

On ka teisi probleeme. Peaaegu aastaringseid Tisza jõe üleujutusi Ungaris ei saa kontrollida, kui ülesvoolu asetsevates riikides Ukrainas (uus naaber) ja Rumeenias (järgmise laine liituja) veekogude haldamise probleemidega ei tegeleta. EL ei saa vähendada süsiniku emissiooni oma piirides, kui ta ei tee koostööd Ukraina ja Venemaaga: süsinikdioksiidi emissioonid inimese kohta neis kahes riigis võistlevad paljude Euroopa riikide omaga, kuigi sissetulek elaniku kohta on 15 kuni 30 korda madalam.

EL peab välja töötama ka strateegiad kaupade ja inimeste liikumise juhtimiseks üle uute piiride. Need piirid peavad takistama illegaalset migratsiooni ja tõrjuma kriminaalset tegevust.

Praegu rakendatakse viisare?iimi miljonitele Venemaa, Ukraina, Valgevene, Rumeenia ja Balkani riikide inimestele, kes olid harjunud uutes ELi riikides viisavabalt sugulasi külastama või äri ajama. Schengeni müür ehk ELi immigratsioonipiir piirab pärast Berliini müüri langemist spontaanselt tekkinud kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist. ELi uus piir tähendab tööjõu tohutut ebaseaduslikku voolu ja inimestega hangeldamist. Dokumenteerimata immigratsiooni osakaal sellest regioonist laienenud liitu kasvab. Selline liikumine võib muuta raskemaks Ida-Euroopas, kõige teravamalt Venemaal ja Ukrainas leviva AIDSi haigestunute osakaalu vähendamise.

Sama suured kui on probleemid, on aga ka võimalused. Uued naabrid on keskmise sissetulekuga riigid, kus on piisavalt hea infrastruktuur ja suured arenevad linnad nagu Moskva, Belgrad ja Kiiev. Viimase viie aasta jooksul on sissetulek perekonna kohta ja jaemüük SRÜ turgudel ELi kasvutempot ületanud.

Ukrainal ja Valgevenel on kvalifitseeritud tööjõud ja palgad, mis moodustavad vähem kui veerandi naaberriikide Poola ja Ungari omast. Kvalifitseeritud tööjõu sissevool idast ja lõunast võib korvata Euroopa suurenevat demograafilist tasakaalustamatust. Uue piiri ületamisel vajab EL samasugust nägemust nagu praeguste uute liikmesriikide enda hõlma alla võtmisel.

EL peab ümber kujundama kaubavahetusstrateegiad, mis on praegu kõige diskrimineerivamad uute naabrite suhtes, kes ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja kellel on ELis keelatud vabalt müüa terast, tekstiilitooteid ja hulka põllumajandustooteid. Riikidele nagu Moldaavia ja Ukraina, kelle loomulikud eksporditurud asuvad ELis, peab pakkuma samasuguseid tehinguid nagu Poolale ja Ungarile 15 aastat tagasi. ELi kaubandusbarjääride vähendamine tuleb siseriiklikult sobitada vabaturu reformide ja suurema demokratiseerimisega.

ELi nõudmisi avatud majanduse ja ühiskonna suhtes ei võeta kuulda, kui ELi piirid ja strateegiad kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist takistavad.

Copyright: Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing