Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jahindusklubidel puudub tahtmine küttimislubasid turistidele müüa

Kristel Vilbaste 02. juuli 2004, 00:00

Suur osa Eesti jahimeestest on koondunud jahindusklubidesse. Nii ühendab näiteks Tartumaa Jahindusklubi 820 jahimeest.

?Turismiga me peaaegu ei tegele,? ütleb klubi juhataja Jaak Volmer. ?Meil on loomi just nii piisavalt palju, et oma liikmete jahipidamiseks piisab ? pole mõtet lubasid väljapoole müüa. Turismituusikute müümine tuleks kõne alla siis, kui meil napiks raha ulukite lisasöötmiseks või muudeks hooldustöödeks. Aga me pole nii vaesed, et seda vaja oleks.?

Keskkonnaministeeriumi jahindusspetsialisti Peep Männili sõnul tasub jahiturism end Eesti tingimustes ära vaid siis, kui müüakse täispaketti, milles on ka majutus ja jahiaegne teenindamine. Sellised teenuseid pakuvad nii ühiskondlikud jahimeeste organisatsioonid kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) oma kasutuses olevatel jahialadel.

Üks tuntumaid firmasid, mis vahendab muu hulgas ka jahiturismi, on OÜ Küti Reisid.

Samas kinnitab Küti Reiside juhatuse liige Hannes Rei, et siseturismi meil peaaegu ei eksisteeri, küll tulevad turistid Eestisse väljastpoolt. Küsimusele, kuidas saab huviline jahile minna, vastab ta: ?Tuleb küsida võimalusi jahindusorganisatsioonide käest.? Volmeri sõnul tuleb huvi korral leida seltskond, kes on nõus sind enda hulka võtma: ?Viimase viieteistkümne aasta jooksul pole me küll kellelegi ära öelnud.?

Küti Reisid pakub Eesti jahimeestele ka jahireise Venemaale, Kamt?atkale, Kanadasse j mujale.

?Kuid need pole eriti populaarsed, elatustase on meil siiski vist veel liiga madal, et selliseid reise valida ? pigem minnakse kalastusretkedele või perereisidele,? arvab Rei.

Küll tulevad Küti Reiside kaudu Eestisse välismaised jahimehed ? peamiselt Itaaliast, Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. Neile pakutakse siin täisteenust alates majutusest kuni täisvarustuseni. Jahimees saab lisahinna eest kaasa ka trofee.

Männili sõnul toob jahiturism küll sisse, aga rikkaks ei tee.

?Sest ressurss on meil ikkagi piiratud. Metssiga on ainuke loom, kelle arvukust on võimalik väga kõrgeks ajada, oleneb, kui palju lisasööta annad.?

Ilvesed ja hundid erilised turismijahi objektid pole, kuna jaht neile on keeruline ja tabamisvõimalus väike. Karu on suurkiskjatest ainuke liik, kelle jahtimise õigust turistidele müüakse, kuid karu väikese küttimislimiidi tõttu jääb see osa ikkagi küllaltki tühiseks.

Turistile saab ikkagi paremini müüa jahti neile ulukeile, keda meil on arvukalt, hindab Rei olukorda. Tema sõnul huvituvad välismaised jahimehed peamiselt metssea-, põdra-, hirve- ja linnujahist.

Loodusdirektiivist lähtuvalt on populaarne karujaht nüüd Eestis erilise kontrolli all, direktiivi IV lisa liigina keelatakse tema tahtlik tapmine. Tegelikult pole asi nii hull, kinnitab keskkonnaministeeriumi jahindusspetsialist Peep Männil.

?Jahieeskirja punkt, mis määras karule jahiaja, on alates 01.01.2004 kehtetu. Seetõttu teeme enne sügist jahieeskirjade muudatused, mis kooskõlas loodusdirektiiviga annavad edaspidi õigusliku aluse karu küttimiseks.?

Loodusdirektiivi punkt 16 lubab karusid erandkorras küttida ? siis kui see ei sea ohtu asurkonda või kui tekib oht inimesele, majapidamisele või loomastikule. Umbes 500 Eesti metsades elavast karust kütiti eelmisel aastal 29. Enam-vähem samaks jääb küttimise maht ka edaspidi, lubab Peep Männil.

?Jaht viiakse teistele alustele, lasta võib seal, kus arvukus kõrge ? Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Virumaal. Lubade väljastamine hakkab toimuma piirkonniti, näiteks mesilate kahjustuste aladel.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:25
Otsi:

Ava täpsem otsing