Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ministeerium: tarbijamängude seaduslikkus küsimärgi all

Ministeeriumile pakuvad huvi ettevõtete müügikampaaniad, kus klientide juurdemeelitamiseks loositakse ostjate vahel välja auhindu, mis pole seotud firma põhitegevusega.

Loteriiseaduse kohaselt on ilma korraldusloata lubatud sellised loosimised, kus auhindadeks on samas kaupluses müüdav kaup. Kui aga näiteks jäätisetootja loosib ostjate vahel välja auto, siis selline loterii ei vasta enam seaduses kaubanduslikule loteriile kehtestatud nõuetele. Korraldusloa alusel tohivad aga loteriid korraldada ainult Eesti Loto ning mittetulundusühingud ja sihtasutused.

?Ettevõtjatelt saadud vastuste põhjal analüüsitakse korraldatud mängude tingimusi ning võimalikku vastavust loteriiseaduses sätestatud loterii mõistele,? ütles rahandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Kaisa Jaaksaar.

Jaaksaar nõustus, et tarbijamängude reguleerimine on loteriiseaduses praegu väga hägune ning mitmeti tõlgendatav.

Kehtiva loteriiseaduse regulatsiooni alt jäävad Jaaksaare sõnul välja sellised loosimisega seotud tarbijamängud, kus inimene ei pea tegema panust. ?Aga näiteks õlle ostmist käsitleme me hetkel panuse tegemisena,? vastas Jaaksaar küsimusele, kas on võimalik õlleostjate vahel välja loosida auto.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et loteriiseaduses toodud kaubandusliku loterii regulatsioon on mitmeti tõlgendatav ja puudulik. ?Seetõttu ei ole objektiivsetel põhjustel alati võimalik loteriiseadust sõna-sõnalt järgida,? rääkis Pino.

Tartu Õlletehase turundusjuht Katrin Vernik ütles, et nende käest soovis rahandusministeerium infot kahe kampaania kohta ning lisas, et tema arvates ei saa tarbijakampaaniaid üldse määratleda kui loteriiseadusele vastavat.

?Oleks hea, kui see ala saaks paremini reguleeritud, sest siis oleks ka inimestel nende kampaaniate suhtes rohkem usaldust,? ütles Vernik.

?Meil on sügiseks kavandatud uus tarbijamäng, ent enne, kui leiame viisi, kuidas seda teha nii, et seadust ei riku, me seda ellu ei vii,? ütles alkohoolsete jookide hulgimüüja ASi Prike tootejuht Age Lindeberg.

Eelmise aasta lõpus korraldatud TNS Emori uuringust selgus, et müügiedenduskampaaniad, mille hulka kuuluvad ka tarbijamängud, on ettevõtete seas kasvav trend. 500 suurimat reklaamijat hõlmanud küsitlusest ilmnes, et müügiedendusele kulutasid ettevõtted möödunud aastal kokku 560 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumis on olemas ka töövariant uuest hasartmängude seaduse eelnõust, mis tarbijamänge tulevikus reguleeriks. Rahandusministeeriumi õigusaktide talituse juhataja Aet Saluste ütles, et see eelnõu on umbes kolmveerand aastat niisama seisnud.

?Me oleme seda paar korda proovinud saata kooskõlastamisele, aga minister ei ole olnud nõus. Alati on ette tulnud olulisemaid küsimusi,? rääkis Saluste.

Rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Erki Uustalu ütles, et uus hasartmängu seadus valmib hiljemalt 2006. aasta alguseks. ?Ei tahaks seda väga kiiresti menetleda, muidu võib tekkida olukord, et uut seadust peab iga kahe kuu tagant muutma,? sõnas Uustalu.

Juuni alguses A.Le Coqi aktsiaportfelli tarbijamänguga välja tulnud Tartu Õlletehas turundusjuht Katrin Verniku sõnul trahvi ei karda.

?Juristid väidavad, et see kampaania ei käi loteriiseaduse alla ning üldse ei ole ühtki seadust, mis sellist asja reguleeriks,? ütles Vernik ning lisas, et Tartu Õlletehas on iga kampaaniat ette valmistades pöördunud tarbijakaitse poole.

?Samuti on meil iga kampaania lõpus loosimise juures esindatud inimene tarbijakaitseametist,? rääkis Vernik.

Aktsiaportfelli tarbijamängus loositakse igal nädalal välja üks 10 000kroonine stardikapital börsile minekuks ning augusti lõpus peaauhinnana 100 000 krooni ning tasuta nõuanded konsultandilt, kuidas seda summat edukalt aktsiatesse paigutada.

Verniku sõnul saab õlletehas iga päev kuni tuhat mängust osavõtmise SMSi.