Piirüüri elushoidmine on sõna otseses mõttes jama

President Arnold Rüütel laskis end mõjutada üürnike esindajaist ning jättis välja kuulutamata elamuseaduse muudatuse, mis kaotanuks üüri piirmäärad selle aasta 1. septembrist. Kitsendused eraomandi kasutamisele on nõukogude aja jäänuk ja selliste piirangute eluea pikendamine on toimetuse meelest sõna otseses mõttes jama. Toimetus on nördinud, et president laskis end tõmmata päevapoliitikasse, minnes nii ise pahuksisse põhiseadusega.

Argumendid, millega president oma otsust põhjendab, ei suuda toimetust veenda kompromissi vajalikkuses. President viitas oma otsuses, et seadusemuudatus jätab sundüürnikele liiga vähe aega tegevuse ümber korraldamiseks. Probleem aga ei tekkinud ju eile, et me mõistaks ettevalmistusaja all vaid seda kaht kuud, mis on jäänuks seadusemuudatuse jõustumiseni, 1. septembrini. Omandireform algas 13 aastat tagasi - omanikele tagastatud majade üürnikel on olnud aega maa ja ilm, et kohaneda uute oludega. Paljud ongi võtnud (ka riigi tagatisel soodus)laenu ja soetanud endale uue korteri või elamu.

Ja niisama palju aega on olnud Tallinna linnal, et leida lahendus üürnikele, kes ise oma eluasememuret lahendada ei suuda: pensionärid, paljulapselised pered, teised väikese sissetulekuga linnakodanikud. Tallinn, selle asemel et projektiga ?5000 eluaset Tallinnasse? kõige suuremate hädaliste eluasememuret lahendada, on vaid 420 munitsipaalkorterit 1115st andnud sundüürnikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar peaks silmad peast häbenema. Aga Savisaar hoopis rõõmustab, et president ei kuulutanud seadusemuudatust välja, sest ?ligikaudu 3200 linnalt eluaset taotlevat ebakindluses sundüürnikku oleks septembris rünnanud linna ja nõudnud koheselt korterit? (PM, 01.07).

Linnapea erakonnakaaslane, Riigikogu liige Marika Tuus õhutas Kadrioru lossi ette kogenud sundüürnikest piketeerijate seas paanikat, justkui tõuseksid üürid päevapealt lakke või tõstetaks sundüürnikud tänavale. Kõnealune seadusemuudatus ei tühista ühtki üürilepingut - need lõpevad ikka sel kuupäeval, mis lepingusse kirjutatud. Kui Tartus kaotati aastaid tagasi üüri piirmäärad, ei tõstetud kedagi välja. Ei tõusnud ka üürid nii palju, et inimesed tänavale oleks sattunud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni kinnitusel annab üürnikele täiendavaid garantiisid väljatõstmise vastu ka võlaõigusseadus.

Piirüüri pooldajad on väitnud, et teisteski riikides kehtivad sellised üüripiirangud. Atoneni sõnul kehtivad sellised kitsendused vaid munitsipaaleluruumide, mitte eraomanduses olevate korterite puhul. President Rüütel viitas ka kehtivale sotsiaalhoolekandesüsteemile - et see tagaks täiel määral inimese õiguse eluasemele. Riik teeb omanikele sundüürnike arvel kingituse, kaotades piirüüri, leidis Tuus.

Äripäeva meelest on riik, sh pealinn, ekspluateerinud kuraditosin aastat omanikke, sundides neid endale võtma riigi kohustuse ja toetama üht osa elanikkonda. Seda ei tohi Riigikogu lubada.

Autor: ÄP