Portugal tantsib ja juubeldab

Kui Portugali meeskond vaevles alagrupist edasisaamisega, hoidsid portugallased pead kinni ja oigasid, et EMi korraldamisele kulutatud üle 12 miljardi krooni on tuulde loobitud. Pärast Jose Alvalade staadionil 46 679 fänni ergutusel poolfinaalis ilusa mänguga Hollandist jagusaamist on portugallased teinud ajalugu ning kogu rahvas on ekstaasis nii Pürenee poolsaarel kui ka Assoori saartel ja Madeiral. Ööd ja päevad läbi käib tänavatel rohepunastes rahvusvärvides improviseeritud tants, mis on nime saanud noore edurivimehe Ronaldo järgi, kelle tantsisklevat triblingut see kõige rohkem meenutab.

Sümbolitähendust lisab Hollandi alistamisele asjaolu, et meeskonna aitas võidule tüürida Portugali kuldse põlvkonna ? 1991. aasta juunioride maailmameistriks tulnud meeskonna ? üks viimaseid ja suurim esindaja 32aastane Luis Figo, kes on küll olnud maailma parim jalgpallur, kuid kellel puudub rahvusmeeskonna suurvõit.

Kuid sümboolse tähendusega oli see ka treener Luis Felipe Scolarile, kes nimetas seda oma treeneritöös põnevamaks saavutuseks kui kaks aastat tagasi Brasiilia viimist MMi võidule. ?Neil oli juba neli kulda, aga portugallased pole kunagi täiskasvanute suurvõistlustel finaali jõudnud,? ütles ta liigutatult.

Süües on kasvanud isu ning mõistagi oodatakse nüüd ei rohkemat ega vähemat kui tiitlivõitu, ja kindlasti pole publiku pöörasel kaasaelamisel pidurdamatusse hoogu sattunud Portugali meeskonna alistamine lihtne ülesanne.

Isegi jalgpalli varjus ja Euroopa suurriikide kokkulepete tulemusena sel nädalal Euroopa Liidu liidriks ehk komisjoni esimeheks tõusnud 48aastase Portugali peaministri Jose Manuel Durao Barroso mõtted keerlevad nagu kõigil tema kaasmaalastel hetkel rohkem jalgpalli ümber. Ühes teleintervjuus kuulutas ta: ?Meie piiriks on ainult taevas. Nüüd valmistume lõppvõistluseks, ja kui Jumal on meile armuline, siis me selle ka võidame.?

Majanduslikus mõttes võib Portugal jalgpalli EMiga rahule jääda. Peaaegu kõik 1,1 miljonit piletit leidsid ostja ning televisiooni vahendusel on mängudele kaasa elanud kokku umbes seitse miljardit vaatajat. Tänu EMi korraldamisele sai riik 78 miljardi krooni eest uusi infrastruktuurirajatisi. Ning konsultatsioonibüroo DTZ hinnangul suurendab jalgpalli suursündmus riigi turismitulusid tänavu 1,6 miljardi krooni võrra.

Teenitud rahast võib-olla veelgi olulisem on aga rahva hinge jääv vaimustus, mis peletab eelnenud majanduslangusest tingitud muremõtted ja äratab inimestes suuremat tööindu.