Saetööstus tõi Imaverre uue elu

Väinu Rozental 02. juuli 2004, 00:00

Imavere küla südameks kujunenud AS Imavere Saeveski meelitab igal aastal juurde üks-kaks uut ettevõtet, millest paljud osutavad saetööstusele allhanke- või transporditeenust. Imavere valla 25 ettevõtte kogukäive oli mullu umbes üks miljard krooni, sellest lõviosa ehk 920 miljonit krooni andis Imavere Saeveski. Imavere valla 600 töökohast asub 250 Imavere Saeveskis. Saeveski, kus keskmine palk ulatub 7500 kroonini, on loomulikult ka piirkonna palgataseme suurim mõjutaja.

Saepurugraanuleid tootva OÜ Delcotek juhataja Einar Puki sõnul on paljud firmad tekkinud tänu Imavere Saeveskile. ?Meie saame umbes poole toormest just saeveskist,? räägib Pukk ja lisab, et samas on tõmbejõuks olev saetööstus tekitanud tõsise puuduse kvalifitseeritud tööjõust.

Tänavu suvel ehitatakse Imavere Saeveski kõrvale veel teine graanulivabrik AS Graanul Invest, mis plaanib samuti osa toormest hankida kohalikust saeveskist.

Imavere vallavanema Jüri Ellrami sõnul on saeveski andnud kogu paikkonnale usalduskrediiti. ?Kui koolilapsed varem häbenesid, et on Imaverest pärit, siis täna tunnevad uhkust kodukoha üle,? lausub Ellram.

Ellram meenutab, et kuna 90ndate keskel oli vallas töötuse protsent väga suur ning makse sisuliselt ei laekunud, hakkasid nad piirkonna arendamiseks otsima sobilikku tööstust. ?Pärast kohtumist Sylvesteri juhi Mati Polliga veendusime, et nende kava rajada saetööstus on tõsine ning meeste plaane tuleb igati toetada,? ütleb 15 aastat kohalikku omavalitsust juhtinud Ellram.

Järvamaa ühest viletsamast vallast on kümne aastaga saanud üks õitsvamaid valdu, mille eelarve kasvab igal aastal 10?12 protsenti. Ellrami andmeil on Imavere vallas tulu ühe inimese kohta umbes 4000 krooni, mis on Eesti mastaabis üsna hea tulemus. ?1992. aastal olime tulukuselt viimasel kohal,? lisab Ellram. Ta tunneb uhkust ka selle üle, et vald saab toimetulekutoetust riigilt vaid 36 000 krooni aastas. ?Töötuna on vallas kirjas vaid veidi üle kümne inimese,? täpsustab Ellram.

Eduka Imavere valla lipp lehvib aga kaunis armetu ja luitunud hoone ees. ?Ma pole kunagi eesmärgiks seadnud, et peaksin istuma uhkes kabinetis,? kinnitab Ellram.

Imavere külas on ettevõtete abiga rajatud terviserada ja võrkpalliplats, rajamisel on suusarada ja jalgpalliväljak. Järvamaa kaasaegseim, kümme miljonit krooni maksma läinud spordirajatis avab uksed augusti lõpus, kui Sylvesteri võrkpallimeeskond võõrustab Peterburi võrkpallureid.

Imavere küla ainsa kaupluse juures väikelastega jalutavad emad Inna Kaik ja Siiri Tamm on seda meelt, et küla infrastruktuur ja heakord on edukate ettevõtete toel järjest paremaks muutunud. ?Mujal elavad inimesed arvavad ekslikult, et küllap tänu suurele saetööstusele on Imaveres ka palgad hästi suured,? räägib Inna Kaik, kelle mees töötab saeveskile transporditeenust osutavas ASis Avateks Auto. ?Maakonna palgatasemega võrreldes teenivad imaverelased ehk tõesti hästi, kuid Tallinna palgatasemega me end ikka võrrelda ei saa.?

Jüri Ellrami sõnul on suurimaks probleemiks elamufondi puudumine. ?See pidurdab meie arengut tõsiselt,? möönab Ellram. Külas on 110 korterit ja umbes 40 eramaja. Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak käib iga päev tööl näiteks Tartust.

Baltimaade üks suuremaid saetööstusi AS Imavere Saeveski rajati kümme aastat tagasi täiesti tühjale kohale ehk karjamaale.

?Sisuliselt müüs vald Imavere saeveskile ühe pumbajaama, mille juurde oli neil võimalik erastada 21,6 hektarit maad,? räägib Imavere vallavanem Jüri Ellram. ?Tegu oli riigi tagavaramaaga, millele polnud tagastamisavaldust esitatud.?

Riigilt maa saamine saetööstuse tarbeks oli väga problemaatiline ning protsess kestis ligi aasta. Ellram tunnistab, et saeveski kiirema käivitumise huvides rikkusid nad isegi seadust. ?Me väljastasime saeveskile ehitusloa enne, kui nad maa riigilt kätte said,? sõnab Ellram.

Imavere Saeveski asutajad hindasid maanteede ristumiskohas oleva asula perspektiivikaks ning alustasid 1994. aastal kolhoosi endises töökojas lauamaterjali sorteerimisega. Õige pea hakkas Sylvester otsima kohta, kuhu ehitada oma saetööstus. Esialgne soov ehitada see lauamaterjali sorteerimispunkti kõrvale luhtus, sest eramaa omanikuga ei saadud kaubale. Nii löödigi kopp maha pool kilomeetrit eemal endisel karjamaal.

Imavere ärksamate ettevõtete raha ja vallavalitsuse ühispingutuse tulemusel avas märtsi algul uksed Imavere kõrts.

Imavere esimese toitlustusasutuse rajamine läks üheksale firmale ja kahele eraisikule kuuluvale OÜ-le Imavere Arendus maksma umbes neli miljonit krooni. Valla kaudu saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest 0,3 miljonit krooni toetust, mille eest rajati vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Imavere Arenduse suurima omaniku, ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku kinnitusel ei piirdu nad sugugi vaid kõrtsi arendamisega. ?Otsime partnerit, kes ehitaks kõrtsi vastas olevale platsile bensiinitankla,? räägib Pihlak.

Kõrtsi ülakorrusele on ehitatud kolm tuba, mis peaks leevendama saetööstust külastavate spetsialistide majutamise muret.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing