Samm eurole lähemale tegi Eesti riskivabamaks

Tõnis Oja 05. juuli 2004, 00:00

Ülemöödunud pühapäeval selgus ootamatult, et kuulume koos Leedu ja Sloveeniaga Euroopa Liidu vahetuskursimehhanismiga ERM2 liitunud riikide hulka. Liitumisotsus annab meile võimaluse Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtuks kas 2007. aasta alguses või isegi 2006. aasta teisel poolel.

Majanduspoliitiliselt on valuutavahetusmehhanismile üleminek väga oluline sündmus.

Viimastel aastatel on Eestit tuntud tubli Ida-Euroopa väikeriigina, kes ühineb peagi ELiga. Ehkki paljudes näitajates olime oma nn konkurentidest üle, olid liituvatest riikidest oma suuruse tõttu tähelepanu keskmes Poola, T?ehhi ja Ungari. Kui rahvusvahelises majandusajakirjanduses räägiti ELi laienemisest, jõuti Balti riikideni ainult juhul, kui kirjatüki maht oli piisavalt suur.

Nüüdsest on olukord muutunud. Nn uutest liitunud riikidest eristuvad eelkõige need kolm, kes on eurotsooniga liitumisele kõige lähemal. Need on Eesti, Leedu ja Sloveenia.

See toob automaatselt endaga kaasa investorite tähelepanu kasvu. J. P. Morgan Flemingi fondijuht Mark Robinson lausus uudisteagentuurile Bloomberg, et valuutavahetusmehhanismiga ühinemine annab võimaluse saada investeeringuid, mida taolise suurusega riigid muidu ei saaks. Nende riikide riskipreemia on juba niigi madal, nüüd aga hakkavad nad lähenema Lääne-Euroopa tasemele. Madala riskiga kõrge tootlus on aga iga investori (tihti täitumatu) unistus.

Alles mõni nädal tagasi kirjutas reitinguagentuur Standard & Poors, et riskid Eesti pangandussüsteemis on vähenenud. ERM2ga liitumine vähendas riske veelgi. Usun, et Eestit ootab peagi ees riskireitingute tõstmise laine, seda nii riigile kui ka pankadele. See aga toob endaga kaasa pankadele laenuraha odavnemise rahvusvahelistel rahaturgudel. Globaalne intressitase on tasapisi tõusmas, mistõttu riskireitingute alandamine peaks olema hea uudis meie laenuvõtjatele.

Euribor küll tõuseb, aga meie kõikide riskimarginaal peaks muude tingimuste samaks jäämise korral langema, mis võib isegi summaarset intressi alandada. Aga see, kas meie laenuintress tõuseb või mitte, sõltub sellest, kas pangad raatsivad odavamast laenurahast saadava tulu klientidega jagada või jätavad kõik endale. Praegu tundub, et vennaliku jagamise soovi ei ole.

Pangad on hakanud pakkuma fikseeritud intressiga laene, mille intress on fikseerimise tähtajast sõltuvalt 2,5 kuni 3,25 protsendipunkti võrra Euriborist kõrgem. Fikseeritud intress tähendab küll kindlust, kuid kalli raha eest.

Asjaolu, et Eesti liitus sisuliselt esimesena Ida-Euroopa riikidest ERM2ga, näitab, et Eesti rahareformi ideoloogide otsus võtta kasutusele valuutakomitee süsteem oli geniaalne. Takkajärele tark olles oli see ühele siirdemajandusele kõige õigem rahasüsteem. On ju fikseeritud euro kursiga lisaks kroonile ka Leedu litt. Kolmas valuutavahetussüsteemile ülemineja, Sloveenia, sidus oma talaari kursi euroga päev pärast ERM2ga liitumist ehk esmaspäeval.

Kuna ülekanderahana eristab krooni eurost vaid number, siis arveldustes ühisraha kasutuselevõtt erilisi muutusi endaga kaasa ei too. Sularaha kasutuselevõtu peamiseks muutuseks on see, et eurotsooni liikmesriikides ei pea turistid ja komandeeringul käijad enam sularaha vahetama ning ära jääb ka hindade ümberarvutamine. Kuna kroon on olnud kasutusel vaid tosinkond aastat, pole loobumine ilmselt meile psühholoogiliselt nii raske kui soomlastele, sakslastele või prantslastele.

Aga sellel, kas Eesti võtab euro kasutusele kahe, kahe ja poole või enama aasta pärast, eriti suurt tähtsust ei olegi. See oleneb ikka sellest, kuidas suudavad poliitikud täita valuutavahetusmehhanismi tingimusi ? hoida tasakaalus eelarvet ja ohjata inflatsiooni. Olen nõus rahandusminister Taavi Veskimägiga, kelle sõnul tekib kõige rohkem probleeme inflatsiooni ohjamisega.

Eesti majandus kasvab kordades kiiremini kui eurotsooni oma (Eestis oli esimeses kvartalis majanduskasv 6,8, eurotsoonis 1,3 protsenti). Kiirem majanduskasv toob endaga kaasa suurema inflatsioonilise surve. Kui aga eurotsooni majandus jääb kiratsema veel paariks-kolmeks aastaks, jääb madalaks ka eurotsooni intressitase. See on iseenesest hea nii isikutele kui ka ettevõtetele, kuid Eesti inflatsioonile paneb see lisakoormuse. Valuutakomitee süsteemi tõttu on aga Eesti Pangal praktiliselt võimatu rahapoliitikat suunata ja seeläbi inflatsiooni ohjata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing