Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soovituskiri annab kandidaadi kohta pealiskaudset teavet
Eestis on soovituskirjade esitamise komme suhteliselt vähe levinud, aga siiski maad võtmas.
Ühest küljest annab kandidatuurile kaalu, kui on soovituskiri tunnustatud ettevõtte võtmefiguurilt.
Inimesed on reeglina heasoovlikud. Kui töösuhte jooksul tööandjal tekkiski töötajaga mõningast rahulolematust, aga töösuhe lõppes konfliktideta, siis üldjuhul ei sea see takistusi soovituskirja andmisel.
Teisalt jääb soovituskiri oma sisult pealiskaudseks. Sellest ei pruugi välja tulla konkreetsele ametikohale kandideerimisel olulist teavet. Vesteldes soovitajaga töötaja toimetulekust praktikas, saab keskenduda juba vajalikele detailidele. Näiteks: kuivõrd iseseisev on inimene tööülesannete täitmisel, millised olid suhted teiste kolleegidega, kuidas ta tuli toime aja korraldamisega, milliseid ülesandeid oli parem talle mitte anda.
Hea tava ja varsti ilmselt ka seadus näeb ette, et pöördumisel soovitajate või eelmiste tööandjate poole saadakse eelnevalt selleks kandidaadilt nõusolek.