Viimsi spordihalli rendib ülisoodsalt valla volikogu liige

Savesti firma Same Sport on saanud rendile Viimsi valla rahadega ehitatud spordihalli, mille ehitus maksis ligi 20 miljonit krooni. Same Sport maksab aga halli eest renti 5000 krooni kuus pluss 10% halli kasumist. Samas on valla firmale kuuluva halli amortisatsioon 70 000 krooni kuus.

Vajadus päris oma spordihalli järele tekkis Viimsi vallal 2001. aastal. Osa kolhoosi maid ja hooneid erastanud Viimsi vallavolikogu liikmele Ants Savestile kuuluv firma Same Sport alustas just samal ajal vana spordihoone renoveerimist hotelliks Athena. Same Spordile kuulus ka Viimsi ja Haabneeme küla piiril asuv staadion ning selle ümber olevad maad.

Vallavalitsus leidis, et kõige parem koht uue spordihalli tarbeks oleks just staadioni läheduses, kus rahvas harjunud sportimas käima. 2001. aasta juunis andis Same Sport 5047ruutmeetrise maatüki valla munitsipaalettevõttele OÜ Viimsi Haldus tasuta kasutada, eraldades kinnistu ülejäänud talle kuuluvast maast ja seades hoonestusõiguse Viimsi Halduse kasuks.

Vähem kui aastaga kerkiski staadioni kõrvale pallimängudeks mõeldud spordisaal, mis läks Viimsi elanikele maksma 19,7 miljonit krooni, lisaks veel ligi pool miljonit inventari eest.

Spordihalli ei hakanud aga majandama selle ehitamise organiseerinud Viimsi Haldus, vaid 2002 märtsis sõlmis valla ettevõte 36aastase rendilepingu, millega spordihall anti rendile Savesti firmale Same Sport. Eriliseks tegi lepingu see, et Same Spordil oli õigus kasutada halli majandustegevuseks ja seda omakorda edasi rentida, igakuist renti aga volikogu liikme ettevõte tasuma ei pidanudki. Rendiks oli 10 protsenti halli kasutamisest saadud puhaskasumist. 2002. aastal kasumit ei olnud ja vald ei saanud spordihalli eest sentigi.

2003. aasta veebruaris leidis Viimsi Halduse nõukogu, et mingit raha võiks Same Sport halli kasutamise eest siiski maksta. Sõlmiti ka praegu kehtiv lepingu lisa, mille järgi Same Sport pidi hakkama tasuma ka igakuist tasu ? 5000 krooni pluss käibemaks, See teeb spordihalli rendiks 2 krooni ruutmeetrilt. Endiselt jäi alles 10protsendiline kümnis puhastulust ? mullu teenis spordihall rentnikule 60 000 krooni kasumit, millest Same Sport tasus vallale 6000 krooni.

Spordihalli amortisatsiooniks arvestab Viimsi Haldus samas 70 000 krooni kuus, mis ületab rendimaksed enam kui kümme korda. Kokku toob volikogu liikme firmaga sõlmitud leping valla ettevõttele kahju 780 000 krooni aastas.

Viimsi vallavanem Enn Sau ei näe ettevõtjale ülisoodsas lepingus midagi imelikku.

?Spordihall tuleb niigi vaevu ots otsaga kokku. Vaadake Tallinna spordirajatisi ? linn ju doteerib neid. Meie eesmärk oli anda hall äriühingule, kes sellega ise majandaks. Niipidi on vallale palju kasulikum,? kinnitas ta.

Kuidas ja kelle ettepanekul selline tehing sündis, Sau enda sõnul ei mäleta, kuigi ta oli tol ajal vallavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees.

Viimsi Halduse nõukogu liige Enn Teimann seevastu mäletab, et on korduvalt teinud ettepaneku anda hall rendile turuhinnaga. ?Aga eks vald ise teab, mida oma varaga teeb. Kindel on see, et hall töötab valla jaoks kahjumiga,? ütleb Teimann.

Lepingule alla kirjutanud tollane Viimsi Halduse juhatuse esimees Kaarel Nurk tunnistab, et ei teinud seda kerge südamega. ?Minu seisukoht on praegu ja oli ka siis, et selline leping on vallale ja Viimsi Haldusele majanduslikult kahjulik,? ütleb Nurk. ?Mina sellele alla kirjutada ei tahtnud.?

Nurk viis lepingu projekti Viimsi Halduse nõukogusse, kes kiitis selle heaks ning volitas Nurga alla kirjutama. Nõukogu liige oli ka praegune vallavanem Sau.

?Ma ei saanud teisiti toimida, ma olin palgatöötaja,? kinnitab Nurk. ?Minu meelest oleks vald pidanud spordihalli majandamiseks moodustama munitsipaalettevõtte, mitte andma praktiliselt tasuta äriühingule.?

Ants Savest keeldub Äripäeva küsimuse peale rendilepingut väljastamast ning ei nõustunud ka küsimustele vastama, kuigi talle kommentaari võimalust korduvalt pakuti.

?Ma jään oma seisukoha juurde: ma ei soovi seda teemat kommenteerida, sest artikkel on nagunii juba ette pahatahtlikult meelestatud,? ütleb Savest.

Küsimusele, kas valla rahaga ehitatud spordihalli rendile andmine volikogu liikme firmale on eetiline ning kas sellekohane kokkulepe oli olemas juba siis, kui Same Sport maatüki vallale tasuta kasutada andis, vastab vallavanem Enn Sau: ?Ma ei mäleta üksikasju, see oli nii kaua aega tagasi.?

Teimanni hinnangul tehing eetilisusega ei hiilga. ?Las see jääb otsustajate südametunnistusele. Mina oleksin tahtnud asju teisiti teha, kuid üks hääl nõukogus on vaid üks hääl.?

n Juuni keskel kirjutas Äripäev, kuidas Viimsi vallavolikogu liige Ants Savest tegi vallaga maatehingu, mille tulemusena võib ta teenida kümneid miljoneid kroone. Tänavu maikuus andis Savestile kuuluv firma Same Sport spordihalli kõrval oleva 2,8hektarilise staadioni valla ettevõttele Viimsi Haldus ja sai selle eest vastu 36 hektarilise krundi Viimsi poolsaare keskel. Jagades maatüki elamukruntideks ja need maha müües teeniks Savest vähemalt 25 miljonit krooni.

Viimsi praeguse volikogu esimehe Madis Saretokiga seotud sihtasutusele üritas vald 2002. aastal, mil Saretok oli volikogu liige, praktiliselt tasuta anda üht prisket mereäärset maatükki. Keskkonnaministeerium kasutas maatüki päästmiseks ostueesõigust ja ostis selle ise.

Kuulsaim endine Viimsi vallavolikogu liige on ettevõtja Aivar Osa, kes on juba süüdi mõistetud ebaseaduslikus maa müügis, pooleli on kohtuasi majaosade käibemaksupettuses. Osa kuulus samasse Viimsi Ettevõtjate Liitu, kust on poliitikasse tulnud ka Savest ja Saretok.