Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Börsile? Miks mitte!

Gea Velthut-Sokka 07. juuli 2004, 00:00

?See ei ole mitte mingil juhul välistatud,? kinnitab TD Balticu üks omanikest ja tegevjuht Kaur Lohk.

Tänavu 1,4 miljardi krooni suurust käivet ootav, arvutite ja it-kaupade hulgimüügiga tegelev firma mõtleb ka Venemaale ja Ukrainasse laienemisest.

?Võib juhtuda, et laienemise käigus on meil mingil hetkel vaja korraga palju raha ning aktsiate viimine börsile on selle saamiseks üks võimalusi. Kusagil nõukogudes pole seda teemat veel loomulikult arutatud,? lisab ta.

Veebruaris ostsid viis eraisikut Rootsi investeerimisfirma Askembla abil ettevõtte omanikelt välja. Firma on ka varem omanikku vahetanud: 1993. aastal Saksa ettevõtte Computer 2000 tütarettevõttena ja kahe müügitöötajaga alustanud firma vahetas 2000. aastal omanikku ning sai maailma suuruselt teise arvutite edasimüügiga tegeleva Tech Data osaks. Viimase kaheksa aasta jooksul on ettevõtte Baltimaade osa käive kasvanud keskmiselt 20 protsenti aastas.

Äri sai tuule tiibadesse 1995. aastast. ?IT turg hakkas meeletu kiirusega arenema, klientide nõudlused kasvasid plahvatuslikult,? meenutab Lohk aega, mil tema firmasse tööle tuli. 1996 avati tütarettevõtted Lätis ja hiljem Leedus. 1999. aastal otsustasid sakslased moodustada ühtse Baltimaade struktuuriüksuse, mida asus juhtima Lohk. Ladu jäi Soome.

Kui ameeriklased aasta hiljem soomlaste firma ära ostsid, ei muutunud Baltimaade üksuse jaoks suurt midagi. Käibed kasvasid endiselt.

Miks asusid Lohk ja teised ettevõtte juhid riski teele ning otsustasid Baltimaade osa kontsernist välja osta?

?Põhjus on äärmiselt loogiline. See, et ladu asus Soomes ja kogu infosüsteem ning majandustarkvara oli tsentraliseeritud, ei sobinu meie oludesse,? räägib Lohk. ?Meie vajadused ja firma üldine strateegia ei läinud enam kokku. Me tegime mingit kasumit, aga kulustruktuur oli niivõrd kreenis, et arenemiseks polnud mingit võimalust.?

Ka ei sobinud suurte riikide tarbeks kirjutatud majandustarkvara Baltimaade firmale, kus oli kolm eri valuutat.

?Lõpuks hakkasime asja analüüsima ja leidsime, et kõige kasulikum nii meile kui Tech Datale on, kui me firma välja ostame,? jutustab Lohk. ?Omanikud kehitasid õlgu ja ütlesid: ?Fine. Leia raha.??

Investeerimisfondide seast tuli kosilasi mitmeid ning tänavu veebruaris sai Tech Data Eestist TD Baltic. Olulisim muudatus oli aga 30. mail, mil ettevõtte jaoks toimus korraga südame- ja ajuoperatsioon ning lõigati ära gangreenis jalg. Ehk ? vahetati välja infosüsteem, e-kommertsi süsteem ja toodi ladu Soomest Vilniusse.

?Kui see äri käima panna, siis on võimalused suured,? särab Lohk optimismist. ?See on kasvav bisnis ja nüüd, kus meid enam ei takista emafirma seatud piirangud, on kõik teed valla.? Ühine ladu, mis samas asub lähedal, annab tema sõnul tohutu sünergia ning kliendile on väga oluline, et kaup suudetakse kohale toimetada 24 tunni jooksul. Täna ollakse selleks võimelised, välja arvatud vaid Eesti saared.

?Euroopa Liit on logistikafirmadele kingitus. Ei mingit piiridel passimist, 10 tunniga on kaup Vilniusest Tallinnas,? seletab ta.

Täna on TD Baltic Baltimaade suuruselt teine IT-kaupade hulgimüüja ja hindab oma turuosa kokku 26 protsendile 500 miljoni euroselt turumahult. Kõige suuremaks eeliseks peabki Lohk seda, et ettevõttel on toimiv Baltimaid ühendav struktuur. ?Oleme üks väheseid sellistest, kes reaalselt toimivad. Plaanime praegusele 57 töötajale veel lähiajal kümme juurde võtta,? nendib ta. Ainus võimalus maailma jõuda ongi tema hinnangul ettevõttega, mis tegutseb kõigis Baltimaades, suurus loeb.

Enim perspektiivi näeb Lohk Leedus, mille osakaal ettevõtte käibes on praegu kolmandik. Ta ennustab aga, et kolme-nelja aasta pärast on pilt teine ja Leedu osa on suurim.

Kui eelmisel aastal tuli tollal veel Tech Data omaduses oleva ettevõtte Baltimaade osa nulli, siis tänavu oodatakse väikest kasumit. Muudatused tõstsid aasta esimese poole kulud erakordselt kõrgele. Järgmisest aastast eeldab Lohk juba ilusaid kasuminumbreid . ?Meil on siis sisse töötatud ühtne struktuur ja madalam kulutase kui konkurentidel,? kinnitab ta.

Peamiseks konkurendiks peab TD Baltic Soome ettevõtet GNT Eesti, kes hoiab Baltimaades juhtivat positsiooni. ?Mina nende asemel hakkaks nüüd natuke muretsema,? on Lohk enesekindel.

IT-kaupade hulgimüügi alalgi on omad nõrgad kohad ? näiteks ülimadal marginaal (1-1,5%). Seega puudub ka puffer juhuks, kui turul peaks midagi juhtuma. Ei tohi olla liiga suuri laoseise, kui hinnad äkki langevad või valuuta kõigub. ?peab olema kiire, dünaamiline, kiiresti reageerima. Kuid just siin ongi meie eelis ? me oleme nüüd omaette ja kõvasti paindlikumad kui konkurendid,? ütleb Lohk.

GNT Eesti tegevjuhi Anti Kuiva sõnul on TD Baltic elujõuline ja tubli ettevõte, kuid neile hirmu nahka ei aja.

?Otseselt me neid ei karda, meie edumaa on selge ja suur,? ütles Kuiv. ?Nende kasv toimub meie sabas ja nad on meile indikaatoriks ? kui edu hakkab vähenema, siis teame, et peame rohkem pingutama. Silma hoiame ikka peal.?

Kuiva hinnangul ei teinud firma väljaostmine uute omanike elu kergemaks, pigem vastupidi, sest ilma suure korporatsioonita selja taga on raske hoida mahtusid ja anda ostjatele vajalikul hulgal krediiti. ?Kuid kahtlemata muutusid nad väiksemaks ja paindlikumaks. Täna on kõik veel ootel ja vara on öelda, kas see oli õige samm. Eks aasta pärast näeb,? lisas Kuiv.


Tõnis Oja
ÄP börsitoimetuse juht

TD Balticu kavatsuseks laieneda Ukrainasse ja Venemaale on võiks olla kindlasti üheks ajendiks börsile minna. On ju börsil noteerimine üks olulisemaid ettevõtetele lisaraha hankimise allikaid. Kui seni on nn börsivastaste üheks argumendisks odava laenuaraha olemasolu, siis mida aeg edasi, seda nõrgemaks see argument jääb. Nimelt võib juba täie kindlusega öelda, et intressimäärade langustrend on otsa saamas ja asendumas tõusutrendiga. Ehkki eurotsooni (ning selle kaudu ka krooni) on keskpanga baasintressi tõus seni mööda läinud, aga tõenäoliselt sügisest teeb seda ilmselt ka Euroopa keskpank. Aga sügisene baasintressi võimalik tõstmine on Euriboris sees. Seega on ettevõtetel viimane aeg mõelda, kas kallineva laenuraha asemel minna hoopis börsile.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:34
Otsi:

Ava täpsem otsing