Väiksemad tööandjad on halvemas seisus

Eesti on 15 aastaga läbinud kiire tehnoloogilise arengu, mis on viinud meid interneti ja mobiilside kasutajate esiritta. Uued tehnoloogiad on vaieldamatult suurendanud tööviljakust. Kasu on sellest kõigile, väikestele ja suurtele. Kahjuks ei ole barjääride kaotamise ja paindlikkuse suurendamise põhimõtted rakendunud tööseadusandluses.

Euroopa äriliidrid ja poliitikud otsivad aktiivselt võimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse elavdamiseks. Kõrged maksud, vohav bürokraatia, jäik tööturg, piiratud juurdepääs finantsressurssidele ning tööjõule vähendab motivatsiooni tegutseda ettevõtjana. Euroopas tuleb ettevõtte registreerimiseks teha kuni 20 erinevat bürokraatlikku toimingut, samal ajal piisab USAs ühest.

Kuigi Eestis on olukord eelkõige ettevõtte tulumaksuvabastuse tõttu mõnevõrra parem kui ELis, on ka meie ettevõtlusalane normistik piisavalt keeruline ning eeldab pigem suurettevõtetele omast suutlikust. Riik ei ole teadvustanud, et Euroopa Liidu 18,6 miljoni ettevõtte hulgas on vaid 350 000 suurettevõtet. Eestis on ELi mastaabis tõelisi suurettevõtteid vaid mõnikümmend. Enamus Eesti n-ö suurettevõtetest kajastuvad ELi statistikas väike- ja keskmise kategooria tööandjatena. Seega tuleks ettevõtlusalase seadusandluse kujundamisel tõsiselt võtta arvesse ettevõtjate tegelikke võimalusi, seda eriti töö- ja sotsiaalsfääris. Keskmine Eesti tööandja annab tööd maksimaalselt 10 töötajale.

Mai alguses kiitis valitsus heaks tööturumeetmete kontseptsiooni, mis senisest enam peaks soodustama töötute aktiviseerumist ning motiveerima ettevõtlusega alustamist. Kontseptsiooni mõju jääb aga tagasihoidlikuks, kui samaaegselt ei otsita lahendusi, kuidas vähendada töökohtade loomisega seotud riske eelkõige väikeettevõtetele. Töölepingu seaduse eelnõu, mis hetkel ootab Riigikogus vastuvõtmist, on just sellest aspektist tasakaalust väljas. Selle asemel, et lihtsustada vorminõudeid ning luua uusi paindlikke võimalusi, sammub eelnõu selles suunas, et kehtivaidki võimalusi vähendada. Keerukamaks muutub lepingute sõlmimine ning muutmine, vähendatakse tööandja poolseid seaduslikke lepingute lõpetamise võimalusi. Eelnõu koostajad mõistku, et parim rohi tööturu tervendamiseks on liigsete barjääride kaotamine töösuhetes.

Võrreldes 1. maini kehtinud töölepingu seadusega piiratakse tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalusi ning suurendatakse oluliselt karistusi. Vastavalt eelnõule ootab ettevõtjat ka väikseimate eksimuste eest kuni 100 000 kroonine trahv. Tellite meistrimehe aeda värvima ja jätate töölepingu kirjalikult kahes eksemplaris sõlmimata: palun ? siin on teile paarikümne tuhande kroonine ettekirjutus. Eelistate töötule kogemustega töömeest ? saate trahvi ebavõrdse kohtlemise eest.

Olen kuulnud ametnike väiteid, nagu ei oleks paljud töölepingu seaduse eelnõu sätted tegelikkuses täitmiseks, vaid vajalikud eelkõige punktide teenimiseks ELi raportööride silmis. Tegelikkus näitab vastupidist. Tööinspektsioon saab ilmselt veelgi suuremad volitused töösuhete üle järelevalvamisel ning küllap pole tulemuspalga süsteemgi neile varsti võõras. Tööandjate Keskliidul õnnetus paari aasta eest vaevu ära hoida tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohustuslikuks tegemine kõigile tööandjatele. Säästsime ettevõtlusele üle miljardi krooni aastas.

Suvel asuvad paljud palgasaajad eneselegi teadmata tegutsema väikeettevõtjana. Mõni kastab suvilas kurke-tomateid, teine kolib maale ning üürib linnakorteri turistidele. Uute ?ettevõtjate? seas võib olla koguni mõni seadusandja või minister! Loodame, et sügisel põhitööle naastes oskame seaduste kirjutamisel näha ja mõista Eesti ettevõtluse tegelikkust. Paljud ettevõtted ei suuda koormisi kanda nagu üksikud suurettevõtted.