Eesti majandusvabaduse eest võitlevad liitlasväed

Eesti võimulolevate erakondade poliitikud on lubanud, et võitlevad Euroopas madalate maksude ja majandusvabaduse eest. Kas meil lastakse olla endiselt oma paadi kaptenid?

Võitlus Euroopas käib selle peale, kas reformivastased suruvad uutele liikmesriikidele peale oma letargia või õnnestub uutel liikmetel sundida vanad reformivastased oma poliitikat muutma. Ma usun, et reformijatel on lootust võita.

Slovakkia liberaalset mõtteviisi propageeriva Hayeki Fondi direktor Jan Oraveci sõnul jookseb järgmise kümne aasta jooksul ELis eraldusjoon kahe leeri vahel: majanduslike ja sotsiaalsete reformide elluviijate ja reformidest kõrvalejääjate vahel.

Küsimus pole vanades ja uutes ega suurtes ja väikestes liikmetes, vaid selles, millised maad suudavad ellu viia reforme - eelkõige vähendada heaoluriigi rasket koormat ja loobuda Euroopa sotsiaalmudeli ideoloogiast. Esimeses grupis asuvad loomulikult riigid nagu Eesti, Slovakkia, Iirimaa ja Suurbritannia, reformivastaste laagrisse jäävad Saksamaa ja Prantsusmaa.

Jõude kõrvutades tundub, et Eesti seilab vastutuult. Saksamaa ja Prantsusmaa, kes ise reforme ellu viia ei suuda, astuvad vastu sellele, et teised seda suudaksid.

Seda ei tasu alahinnata - Saksamaa, suurim euroriik nii rahvaarvult kui maksetelt liidu eelarvesse, nägi lõppeks Euroopa Liidu laienemises eelkõige oma ajaloolise positsiooni kindlustamist, mitte mingit ajaloolise õigluse taastamist. Ka näiteks Euroopa Parlamenti tervikuna võib pidada vaba majanduse vastaseks. Rootsi instituut Timbro uuris kaheksast riigist valitud 384 Euroopa Parlamendi saadiku hääletamisotsuseid ja leidis, et vaid 12 saadikut olid vaba kaubanduse pooldajad.

Siiski, hoolimata enda poole suunatud kahuritest ei pruugi Eesti maksuvõitlust kaotada. Sest Eestil on nii Lääne-Euroopas, uutes liituvates riikides kui USAs hulgaliselt toetajaid. Esiteks on maksude alandamist pooldanud paljud Lääne-Euroopa parempoolsed parteid, teiste hulgas Saksamaa opositsioonipartei Kristlikud Demokraadid ja Rootsi Moderaadid.

Teiseks - ja võibolla veelgi tähtsamaks - jõuks madalate maksude kaitsmisel ja sisseviimisel on lai ring poliitiliselt organiseerumata parempoolseid jõude, kelle hulgas on mõjukaid instituute, ajutruste ja ühinguid, nagu Mont Pelerini Ühing Euroopas või Heritage Foundation USAs.

Kujutlege klubi, kus võrkpallimeeskondade liikmed joovad ja söövad trennitegemisest rohkem ning on paksuks läinud. Nüüd kavatseb klubi võtta liikmeskonda grupi uustulnukaid, kes alles hiljuti pääsesid rangete vanemate kontrolli alt ja teevad endaga tõsist tööd, et samuti võrkpallimeeskonda pääseda. Aga vanad olijad ütlevad uutele - see pole "aus", et teie meist paremas vormis olete, peate rasked vööd peale panema, et oleksite sama aeglased kui meie.

Selle mõnitava võrdlusega alustas Richard W. Rahn liberaalset majanduspoliitikat toetavast Cato Instituudist oma juuni algul The Washington Timesis ilmunud kirjutist pealkirjaga "Euroopa uued rõhujad", kus paksmaod on Prantsusmaa ja Saksamaa ja noored edasipürgijad ELi uusliikmed. Nimekad USA analüütikud soovitavad eestlastel ja teistel uutel liitujatel astuda vastu oma konkurentsivõime hävitamisele.

Erilist viha tekitasid Saksa kantsleri Gerhard Schröderi ähvardused siduda uutele liitujatele mõeldud euroabi "maksude harmoniseerimisega". Äripäevas võttis sel teemal sõna rahvusvahelise kuulsusega Rootsi kolumnist Johan Norberg, kes soovitas Eestil euroliidu rumalad ettepanekud kõrvale lükata isegi siis, kui see peaks meile maksma euroabi. Eestile antakse head nõu: mis siis ikka, kui jäämegi toetusest ilma. Tähtsam on läänele järele jõudmine ise rikkust luues.

Reformijulgete ja reformikartlike riikide vahelise sõja tulemus oleneb ka strateegiast. Heaks võtteks on vastase hirmutamine, sest tegelikult on Saksamaal ja Prantsusmaal hirm naha vahel. Slovakkia tegi hiljuti julge käigu ja viis tulumaksu 19 protsendile.

Austria oli hädaldanud aastaid, ühelt poolt reformi vajalikkust nähes ja teisalt seda peljates. Peale Slovakkia käiku võttis Austrial aega mõni nädal, et jõuda otsusele viia ka ise ettevõtete tulumaks 25 protsendile.

Endine peaminister Mart Laar, kes käib rahvusvaheliste konverentsidel maksualast misjonitööd tegemas, usub Eesti edusse. "Kui uued liikmesriigid ise lolliks ei lähe, suudavad nad oma maksusüsteemi edukalt kaitsta ja sellega tegelikult makse kogu Euroopas alla suruda,? märgib Laar.

Euroopas arutatakse minimaalse ettevõtte tulumaksu kehtestamist. Kuid ühehäälsuse põhimõte pakub kaitset uuenduse sissesurujate eest: kui sellega ei nõustu kõik liikmed, siis ei saa ka maksukonkurentsi lõpetada.