Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meie maksukoormus sõltub euroliidust

Heido Vitsur 09. juuli 2004, 00:00

Ma ei usu Eesti maksukoormuse alandamisse 2010. aastaks 30% piirimaile kahel põhjusel. Esiteks ei luba meil seda teha meie järjest lagunev sotsiaalne ja füüsiline infrastruktuur. Teiseks ei ole ELi majandusfilosoofiaks mitte sotsiaaldarvinism, vaid sotsiaalne turumajandus.

Eestile 2010. aastani majandusprognoosi tehes ei ole minu arvates kõige intrigeerivamaks küsimuseks mitte see, milline on siis meie SKT või keskmine palk, vaid see, millisesse suunda hakkab ELis minema meie maksukoormus.

Samuti on määrav, mida võetakse meil ette meie viletsast demograafilisest olukorrast tingitud sotsiaalkindlustuse probleemide lahendamiseks ning kui kaua talub valijate põhimass praegust majanduslikku ebavõrdsust. ELis oleme me end sidunud blokiga, mis järgib meie omast küllaltki erinevat ühiskonnamudelit, kusjuures me anname erineva tähenduse avalikule sektorile. Laienenud Euroopas ulatuvad avaliku sektori kulutused keskmiselt 47%ni sisetoodangust. Eestis on aga hea, kui pärast SKT ümberarvestamist jääb maksukoormuseks 33-34% ja avaliku sektori arvele mõni protsent enam.

Seda on umbes sama palju, kui paistab olevat Iirimaal. Paraku ei ole Iirimaa maksukoormus ja avalik sektor Eestist ja enamikust Euroopa riikidest erineva sotsiaalkindlustussüsteemi tõttu sobivaks võrdlusbaasiks.

Kui Eestis ja enamikes Euroopa riikides on sotsiaalkindlustusmaksed riigimaksud ja kuuluvad maksukoormusesse, siis Iirimaal läheb kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaketest maksukoormusesse ainult pool, ning iirlaste, nii ettevõtjate kui üksikisikute maksete tasumise koormus polegi nii väike, kui see esimesel pilgul tundub. Tegelikult asub Iirimaa maksete tasumise koormuselt Euroopa keskmise ja Eesti vahel. Pole mõtet ajada sellist juttu, et näe, kõikjal Euroopas alandatakse meie eeskujul makse, mispärast peaksime siis meie neid suurendama.

Tõde on see, et reeglina vähendatakse üksnes kõige kõrgemaid, eeskätt 50% kanti ulatuvaid määrasid ja samaaegselt laiendatakse maksubaasi, nii et maksukoormus kas ei muutu või muutub vähe. On naeruväärne rääkida maksukoormuse üldisest alandamisest, kui enamikul Euroopa valitsustel on raskusi stabiilsuspakti nõuetest kinnipidamisega. Maksukoormuse suurejoonelise alandamise ootajatel ei maksa erilist panust teha ka Euroopa põhiseadusesse jäänud vetoõigusele. Asi on selles, et EL saab püsima jääda üksnes siis, kui ta koosneb riikidest, kes jagavad ühiseid väärtusi ja vastutust. Ja täna ta veel laiali minna ei kavatse.

Samas tuleb öelda, et pikaajaliste majandusprognooside tegijate ennustused pole kuigivõrd usaldusväärsemad ilmaennustajate prognoosidest. Pole mudelit, mis lubaks ühe või teise näitaja arengudünaamikat pikalt ette prognoosida. Pole ka piisava usaldusväärsusega andmeid. Saime me ju alles kevadel teada, et meie SKT on olnud kogu aeg ümmarguselt viiendiku suurem, kui olime arvanud. Maailmas on peale majanduse teisigi asju, mis majandusele mõju avaldavad, nagu poliitilise, demograafilise ja loodusliku keskkonna muutused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing