Enroni juht mõisteti õigeks

USA energiagigant Enroni 2001. aastal toimunud pankroti tulemusel süüdistati Kenneth Layd 11 kuriteos, sealhulgas ulatusliku pettuse korraldamises, ettevõtte kohta roosilise pildi ning valele teele juhatavate tunnistuste andmises.

Vähem kui paar tundi kestnud kohtuistungilt tulles andis Lay kohtu all oleva inimesena ebatraditsiooniliselt pressikonverentsi, märkides seal muuhulgas, et ?äpardumine ei võrdu kuriteoga?. Jay ütles, et ta on nukker, et Enroni pankrot põhjustas üüratuid ja pöördumatuid raskusi tuhandetele. Ta lisas, et ei olnud teadlik kõigest, mis Enronis teoksil oli, kirjutas Wall Street Journal.

65-leheküljelise süüdistuskokkuvõtte põhjal oli Lay seotud suuremahulise vandenõuga, varjamaks Enroni kiire allakäigu põhjusi pärast 2001. aasta augustit. Dokument ütles, et firma tegevjuht Lay oli peamine kõneisik investorite, töötajate ja firmade jaoks, valetades neile kõigile Enroni majandusseisu kohta.

Näiteks oli Lay 2001. aasta septembris töötajatele internetifoorumis teatanud, et Enroni aktsia on ?uskumatult hea tehing?. Süüdistajate väitel oli Lay kõigest mõni kuu varem ostnud Enroni aktsiaid 4 miljoni dollari eest ja müünud 24 miljoni dollari eest. Kokku lõikas Kenneth Lay aastatel 1998?2001 Enroni aktsiate müügist saadud rahaga kasu 217 miljonit dollarit. Selle perioodi vältel sai ta palga ja lisatasudena 19 miljonit dollarit.

Süüdismõistmise korral oleks mees saadetud kümneteks aastateks trellide taha ning sunnitud maksma miljoneid dollareid trahve.

Samal kohtuprotsessil esitas USA väärtpaberituru järelevalveorgan (SEC) Enroni eksjuhile tsiviilsüüdistuse, et saada tagasi ebaseaduslike börsitehingute tulemusel tekkinud umbes 90 miljonit dollarit. Lay ütles, et ta loodab kiiret kohtuprotsessi.

Energiahiiu Enroni allakäik sai alguse sellest, et USA börsifirmade rangele järelevalvesüsteemile vaatamata kujunesid Enroni suhted teda kontrollima pidanud audiitorfirmaga Andersen liiga lähedaseks. Andersen oli samal ajal ka Enroni konsultant. Koos ehitasid nad tuhandetest energiafirmadest üles väga keerulise struktuuriga kontserni, mille majandusseisus oli riigil, investoritel ja laenuandjatel väga raske orienteeruda. Samal ajal kujunes Enronist Andersenile järjest tähtsam sissetulekuallikas, mis lisas sõltuvust.

Kui Enron hakkas kõrbema, asusid süüdlased oma nahka päästma ja tagajärjeks oli katastroof. Enroni juhtkond müüs oma aktsiad õigel ajal kasuga maha, kuid tavatöötajad, kellest enamikul seisid need pensionifondis, jäid pika ninaga, kui aktsia väärtus nullistus. Samal ajal pandi Andersenis jälgede kaotamiseks ligi 80 töötajat Enroniga seotud tuhandeid dokumente hävitama.

USA suuruselt 7. firma Enroni bilansimaht oli 1095 miljardit krooni. See oli peaaegu kaks korda rohkem kui USA senise suurima pankroti teinud naftahiiul Texacol, millel oli 1987. a pankroti ajal varasid 636 miljardit krooni.